Hoiuala: narva jõe, madaljõe Kaitse alla võtmise eeldused: Objekti - Ohustatus - Haruldus - Tüüpilisus - Teaduslik või alajooline väärtus - Rahvusvahelistest lepetest tulenev kohustus Piiranguvöönd sihtkaitsevöönd reservaat Liigikaitse Maailmas 10 mljn liiki Hetkel kuues väljasuremislaine - Liigid kaovad - Mõni liik leitakse taas - Leitakse uusi liike Endeem liik, mille levik piirdub väikese maaalaga Punane raamat Suurim loom sinivaal Väikseim nahkhiir 1976-1979 esimene punane ramat Eestis Liikide väljasuremise põhjused: - Elupaikade kadumine - Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus - Inimtekkelised kliimamuutused 1 kategooria haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht (euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu
miljardi SEKini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEKiga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e. 106 miljardit SEKi, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a TRANSPORT Transport moodustab Rootsi ärielus tähtsa osa, kuivõrd tegu on LääneEuroopast vaadatuna poolenisti saareriigiga ja pealegi geograafiliselt väga väljavenitatud maaalaga. Tingituna enda geograafilisest eripärast, on Rootsi seisukohalt olnud transpordi väljaarendamisel oluliseimatel kohtadel meretransport ja kiire maismaatransport. Rootsi ettevõtjad asetavad transpordile väga suuri nõudmiseid. Laokulude vähendamise eesmärgil rakendab enamik ettevõtteid justintime tarnesüsteemi, mis tähendab, et kaubad peavad saabuma tellijale täpselt töötlemis/müügiprotsessi alguseks, viies laopinna vajaduse niiviisi miinimumini.
- Võõrliigid - Loodusressursside ületarbimine - Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. 1 Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis
Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Punane Raamat Eesmärk Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded: · teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest · propageerida elupaikade säilitamist · anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas, · anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks:liikide ja koosluste kaitseks · õhutada uurimist Koostamise põhikriteerium: ohustatus Lisakriteeriumid: 1
maa-ala soostumist. Reljeef Otsene mõju on jõe langule, kaudne mõju aga sademetele, infiltratsioonile, aurumisele. Mõju sõltub reljeefi suurusest. Kõrgusest sõltub - sademed suuremad, õhu temperatuur väiksem, aurumine väiksem - seetõttu on äravool suurem Järvede mõju Järvede mõju äravoolule avaldub erinevalt, sest aurumine veepeeglilt ja maismaa pinnalt on erinev. Jõe aastane äravool, mis läbib järve, üldiselt väheneb suurema aurumise tõttu võrreldes seda järvedeta maaalaga. Järved ühtlustavad äravoolu s.t. vähendavad maksimaalset äravoolu ja suurendavad madalveeperioodide minimaalset äravoolu. Kuna järvedesse koguneb vesi suurveeaastatel on seetõttu ka jõgedel, millede valgalal on suuri järvi, madalvee aastate äravool suurem ja ühtlasem. Järvede mõju võib olla mitmene ja oleneb vesikonna järvisuse protsendist ja järvede suurusest -akumulatsiooni mahust. Seda vaja eriti arvestada lõuna piirkondades kus õhutemperatuur on kõrge. 6
annaabi.ee 
