, , , . , . =0, R =0, D= 1, , . , . . : . (. .16) Jo : , m c1 = 0,374 10-15 Wm2 ; c2 = 1,4388 10-2 mK - . (Rayleigh) : . (5.2) \ ( Wien) , . , , max, : max T = 2,898 10-3 mK (5.4) 24. - . - ( ): E0 = 0 T4 ( 5.5.) 0 = 5,67 10 -8 W/ (m2K4) - - : I = I0 E = E0 (5.6) - .
Loomulikus valguses muutub tasandite paigutus pidevalt, kuid polariseeritud valguse puhul on tasandi paigutus sama. 5. Keha kiirgamine Kui näeme keha mustana, siis keha neelab enamuse kiirgusest ja vähe peegeldub, absoluutselt musta keha puhul ei peegeldu üldse langevat valgust. Me näeme kehi värvilistena, sest vastavat värvi valgus peegeldub neilt meile silma. Boltzmanni seadus R=2T4 i(sigma)=5,67*10-8 w/m2k4 .Kuumuse kasvades punane>kollane>sinine. Mida kõrgem temp. Seda lühemat lainepikkust ta kõige rohkem kiirgab ja selle värvusega me ka kiirgust näeme. Wien'i seadus maxT=b=2,90*10-3 m*K(meeter*Kelvin)
ABSOLUUTSELT MUSTA KEHA KIIRGUS. PLANCKI VALEM. STEFEN-BOLTZMANNI SEADUS. WIENI NIHKESEADUS Absoluutselt must keha on selline keha, mis kõik pealelanguva energia neelab, mittemingisugust peegeldumist ei toimu. Plancki valem ütleb, et elektromagnetkiirgust väljastatakse üksikute kvantide kaupa. Kvandi energia ε=h*ω, kus h on Plandki konstant, mis =1,054*10-34J*s, ja ω on kiirguse sagedus. Stefan-Boltzmanni seadusega saab määrata, kui palju keha kiirgab energiat. ε=ςT4, ς=5,67*10-8 W/m2K4. Wieni nihkeseadusega saab määrata, mis lainepikkust keha peamiselt kiirgab. Λ max T=b Λmax =b/T, b=2,89*10-3 K*m. 38. VALGUSE PEEGELDUMIS- JA MURDUMISSEADUSED. MURDUMISNÄITAJA JA TEMA SEOS VALGUSE LÄBIMISKIIRUSEGA 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑐 Peegeldumisel α=β, murdumisel = 𝑛. n on murdumisnäitaja, mis on igal ainel erinev. n= , kus c on valguse kiirus
(aatomite) põrkumine viib elektrone ergastatud olekusse ja sealt madalama energiaga tasemetele üle minnes kiiratakse soojuskiirgust (ka valgust). Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem see kiirgab. Kiirgust iseloomustab kiirgusvõime Me, mis näitab kui palju energiat kiiratakse ajaühikus pinnaühikult. Absoluutselt musta keha (AMK) korral kehtib seos Me = T4 (Stefani Boltzmanni seadus), kus = 5,67 . 10-8 W/(m2K4) Milline keha on absoluutselt must? See, mille neelamisvõime A = 1 , kus A = Ea/E ja Ea on keha poolt ajaühikus neelatud energia hulk ja E ajaühikus pinnale langev energia hulk. Absoluutselt must keha on ka kõige parem kiirgaja. Musta keha kiirguse korral kehtib Wieni nihke seadus (saanud nime saksa füüsiku W. Wieni järgi): temperatuuri tõustes nihkub kiirgusspektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Kehtib seos: mT = b = const, kus m on kiirgusspektri maksimumile
annaabi.ee 
