Eesti
Hotelli ja Turismi kõrgkool
Hotelliteenindus
2
kursus
Hanna -Maria
Ulm
Arutlus
„10
põhjust miks ettevõtja läbi kukub ”
Juhendaja : Inna Põld
Tallinn
2012
Iga
algus on raske kuid kõik meist loodavad, et saavad edukalt oma firma
Käesolev ettevõtluse esimene kodutöö on kirjutatud Kohvik Truffe stardipäeviku kohtata. Kohviku stardipäevik on valitud seetõttu, et ettevõte tegutseb edukalt tänaseni ja on omal alal kõrgelt tunnustatud nii kohvikuna, kui eduka ettevõttena. Alljärgnev analüüs on üles ehitatud märksõna põhiselt, mis tähendab, et väikeste pealkirjade taga on välja toodud olulisemad tähelepanekud ja õppetunnid, mida väikese kohviku loomise loost õppida. Analüüsis astutakse läbi ettevõtjaks saamis lugu alates ettevõtja isikuomadustest kuni igapäevase tegevuse tähelepanekuteni. Ettevõtja omadused. Väikese kohviku stardipäeviku alusel on kõige olulisemad omadused mis ettevõttega alustajatel peaksid olema muidugi ettevõtlikkus, pealehakkamine aga ka vajalikud tutvused. Tutvused tulevad kasuks just siis, kui oma ettevõtte loomisel tuleks kaasata ka muude valdkondade eksperte. Samuti on oluline see, et ettevõtja oleks võimeline pingele vastu
) 5.2. Personal Personali osas kirjeldatakse: - töötajale esitatavad nõudmised (haridus, kutse, pädevus) - kas vajalikul hulgal ja oskustega töötajad on olemas või tuleb need koolitada - töökoha loomiseks tehtavad kulutused (tööriistad, sõiduvahendid, olmetingimused, riietus jms.) - kui palju plaanitakse palka maksta ja millistel alustel (tükitöö, tunnipalk, tulemuspalk vms.) - kulutused täiendkoolitusele 6. Riskianalüüs Kõige lõpuks analüüsitakse läbi riskid. Üks efektiivsemaid ettevõtte riskide analüüsimiseks on SWOT analüüs, mille koostamist on kirjeldatud artiklis "Äriplaan - SWOT analüüs". Sagedasemad vead äriplaani koostamisel · Eesmärgid püstitatakse peale finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia.. Kui finantsprognoosid näitavad, et eesmärke valitud strateegiaga saavutada ei
küsimusele: 2) Kas teised on proovinud sarnast äri teha? Ettevõtjad teevad vea, kui nad alustavad kohe äriga, kui näevad, et nende tegevuspiirkonnas sarnast toodet või teenust ei pakuta. Ebameeldivuste vältimiseks tasub uurida, kas keegi teine on proovinud sama võimalust kasutada. Kui te leiate ettevõtteid, kes on seda proovinud, kuid mõne aja pärast loobunud, siis uurige välja põhjused. Targem on õppida teiste vigadest, kui need omal käel läbi teha. Samamoodi tuleb otsida ettevõtteid, kes juba pakuvad sarnast teenust ning uurida kuidas neil läheb. Kas neil on kliente? Millised on hinnad? Mille poolest sinu idee on parem või halvem juba toimivast? 3) Mis on sinu ettevõtmise hind? Iga ettevõtte käivitamine nõuab vahendeid - raha ja aega. Hinda, kui palju tuleks sinul kulutada, et oma ideed ellu viia! Kui sa tead, palju aega ja raha selleks vaja läheb võrdle seda prognoositava
Loovus aitab inimesel mõista uuendusi, näha võimalusi ise uuendusi luua ning erinevaid lahendusi otsida. Äriidee kirjeldamine. Ettevõtjal on alati kasulik analüüsida oma äriideed. See võimaldab näha toote vigu enne tootmise alustamist. Nii aga saab hoida kokku ressursse. Esimeses etapis tuleks leida vastused põhiküsimustele: 1. Millist kaupa või teenust kavatsete müüa? 2. Kes on teie kauba või teenuse tarbijad? 3. Miks tarbijad peaksid kaupa või teenust ostma? 4. Kui palju võiks teie kauba või teenuse ostjaid olla? 5. Kuidas te kavatsete kaupa või teenust toota? 6. Kuidas te kavatsete kaupa või teenust tarbijatele pakkuda? Teises etapis tuleks leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Millised on võimalikud arengud tegevusharus, kuhu äriidee kuulub? 2. Millised on teie oskused ja teadmised selles valdkonnas? 3
Loovus aitab inimesel mõista uuendusi, näha võimalusi ise uuendusi luua ning erinevaid lahendusi otsida. Äriidee kirjeldamine. Ettevõtjal on alati kasulik analüüsida oma äriideed. See võimaldab näha toote vigu enne tootmise alustamist. Nii aga saab hoida kokku ressursse. Esimeses etapis tuleks leida vastused põhiküsimustele: 1. Millist kaupa või teenust kavatsete müüa? 2. Kes on teie kauba või teenuse tarbijad? 3. Miks tarbijad peaksid kaupa või teenust ostma? 4. Kui palju võiks teie kauba või teenuse ostjaid olla? 5. Kuidas te kavatsete kaupa või teenust toota? 6. Kuidas te kavatsete kaupa või teenust tarbijatele pakkuda? Teises etapis tuleks leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Millised on võimalikud arengud tegevusharus, kuhu äriidee kuulub? 2. Millised on teie oskused ja teadmised selles valdkonnas? 3
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P
nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib
Sisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv.......................................................................................................... 4 Enesekindlus................................................................................................... 4 Eneseteadlikkus....................................
Kõik kommentaarid