George Eastman (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kus oli kirjas nii Minu töö on tehtud Milleks oodata?

Lõik failist

George Eastman

Eastman sündis 12. juulil 1854. aastal Wathervill`is, 20 miili kaugusel edela Uticast, Oneida maal, New York `is. Ta oli kolmas ja noorim laps peres. Isa oli George Washington Eastman ja ema oli Maria Kilborn, mõlemad elasid enne kokkusaamist äärelinas Marshall`is. 1860. aastal kolisid nad Rochester `i. Kaks aastat hiljem tema isa suri ja Eastman lahkus kõrgkoolist, et peret toetada ja hakkas tööle kontoripoisina 14-aastaselt. Eastman oli tagasihoidlik , leiutaja, visionär ja filantroop.
1925. aastal Eastman ühel päeval ütles Kodak `i juhtimisest lahti, saades valitsuse esimeheks. Ta seejärel keskendus frilantrrpilisetele tegevustele. Oma viimasel kahel aastal Eastman oli suures piinas. Tal oli probleeme püstiseismisega ja ta kõndimine oli vaevarikas, see oli põhjustatud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

D0ris Õppematerjali autor

georg estman

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/George_Eastman

Sarnased õppematerjalid

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud.

Sotsiaalteadused