Luunja Keskkool
Eve Tuvi
12 klass
Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt
pärinev taevakeha
Koosneb:
jääst
tahkest süsinikdioksiidist
anorgaanilistest ja
orgaanilistest lisanditest
Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis
tähendab 'pikajuukseline'.
Eesti keeles nimetatakse komeete
sabatähtedeks.
Eristatakse :
Tuuma
Pead
Saba
Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest
tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba.
Komeetidel on sageli kaks saba.
Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja
koosneb laetud osakestest,
mida päikesetuul komeedist eemale puhub.
Tolmusaba koosneb raskematest osakestest,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eveh
Õppematerjali autor
Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Sabad · Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. · Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Ioonsabaga Hale-Bopp'i komeet. Tiirlemine · Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. · Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve
lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni,
Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba. Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule mõjul. Teine saba koosneb kollakast tolmust, mis on suunatud piki komeedi liikumisteed ja ei sõltu suunast Päikesele. Mõnel komeedil on sabasid rohkem kui kaks. Näiteks De Cheseaux nimelisel komeedil oli seitse saba. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub. Komeedi tuuma läbimõõt on üldiselt vähem kui 10 kilomeetrit. Päikesele lähenemisel pea ja saba suurenevad. Kui pea läbimõõt on näiteks 80 000km, on saba juba miljon kilomeetrit pikk. Suurtel
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud pi
Komeedid 10. klass Komeedi iseloomustus. Komeet on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Komeet koosneb põhiliselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist, ning mingil määral hapinikust. Sõna komeet tuleb kreeka keelsest sõnast komts , mis tähendab "pikajuukseline". Ehitus. Komeetide ehtiuses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, millest tekib päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem ) saba: Tolmusaba ja Ioonsaba. Tolmusaba järgib rohkem ja vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba tavaliselt puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi sabad. Orbiidid ja tiirlemisperiood. Enamus pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, ÖpikuOorti pilvest.
Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst.
Komeet Mis see on? Komeet e. Sabatäht (kr k komts pikajuukseline) . Taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Mõnikümmend komeeti aastas. Üks kolme aasta jooksul nähtav palja silmaga. Üks kümne aasta jooksul väga hele. Koostis Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemis
· Komeetidel on sageli kaks või · Saba koosneb ülihõredast rohkem saba. gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on · Ioonsaba on suunatud alati see hästi vaadeldav. Päikesest eemale ja Astronoomid ütlevad komeedi koosneb laetud osakestest, saba kohta ,,nähtav eimiski". mida päikesetuul Nii komeedi peast kui ka komeedist eemale puhub. sabast paistavad läbi tähed. · Tolmusaba koosneb · raskematest osakestest, Saba pikkus võib olla kuni 100 mida päikesetuul vähem miljonit kilomeetrit. Komeetide mõjutab. Seetõttu järgib läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. · · Komeedi pea · Komeedi pea koosneb süsiniku ja tsüaani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid