Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elementaarosakeste füüsika (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Valga Gümnaasium

Referaat füüsikas
ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA

Koostaja : Chaty Uibopuu
Valga 2010
Sisukord
  • Sissejuhatus...................................................................................................................3
  • Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4
  • Vastastikmõjud.............................................................................................................5
  • Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7
  • Antiosakesed ja vaheosakesed ......................................................................................8
  • Kosmilised kiired ja kiirendid .......................................................................................9
  • Osakeste detektorid......................................................................................................10
  • Kokkuvõte....................................................................................................................11
  • Kasutatud kirjandus......................................................................................................12


    2
    Sissejuhatus
    Elementaarosake on aatomituumast väiksem osake. Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Fundamentaalosakesed on leptonid , kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised elementaarosakesed on liitosakesed. Näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, samas kui aatomituuma ümber tiirlevad elektronid on fundamentaalosakesed (leptonid). Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste
  • Vasakule Paremale
    Elementaarosakeste füüsika #1 Elementaarosakeste füüsika #2 Elementaarosakeste füüsika #3 Elementaarosakeste füüsika #4 Elementaarosakeste füüsika #5 Elementaarosakeste füüsika #6 Elementaarosakeste füüsika #7 Elementaarosakeste füüsika #8 Elementaarosakeste füüsika #9 Elementaarosakeste füüsika #10 Elementaarosakeste füüsika #11 Elementaarosakeste füüsika #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Chaty U Õppematerjali autor
    Referaat füüsikas

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Elementaarosakeste Füüsika

    · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks,

    Füüsika
    thumbnail
    9
    doc

    Referaat elementaarosakestest

    Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud

    Füüsika
    thumbnail
    2
    docx

    Elementaarosakeste füüsika

    töötamist. 15. Selgita, mis on standardmudel ja pane kirja, mis on tähtsaimad avastused, mis on tehtud ja mis ootavad avastamist. 1) kõige nõrgem ­ gravitatsioonijõud ­ kõigi osakeste vahel ­ 10-36, nõrk tuumajõud ­ kehtib kõigile elementaarosakestele, v.a footon ­ 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju ­ elektriliselt laetud osakestele mõjub ­ 1, kõige tugevam ­ tugev tuumajõud ­ hoiab kvarke koos - 20 2) elementaarosake, mis ei koosne mingitest algosakestest, on fundamentaalosake, 3) mateeriaosakesed ehk aineosakesed ­ nn aine ehituskivid: kvargid (tugeva vastastikmõjuga) ja leptonid (pole tugeva vastastikmõjuga), vaheosakesed ­ footonid (elektromagnetilise jõu kandjad) ja gluuonid (vahendavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel), 4) kvark ­ jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu,

    Füüsika
    thumbnail
    5
    docx

    Referaat: Elementaarosakeste füüsika

    Häädemeeste Keskkool Elementaarosakeste füüsika Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vastastikmõjud................................................

    Füüsika
    thumbnail
    1
    doc

    Elementaarosakesete füüsika

    Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Elementaarosakesete füüsika Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Elementaarosakesed

    mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kõrdi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed elementaarsed vaid koosnevad kvarkidest. 3. Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on kõige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne. 4. Võrdle leptoneid ja kvarke. Kvargid on tugeva vastatikmõjuga osakesed, leptonid mitte

    Füüsika
    thumbnail
    2
    odt

    Elementaarosakeste füüsika kokkuvõte

    Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. · Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel · Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. · Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria · Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada. Ja nendeks olid elektron, prooton, neutron ja footon, puudu jäi(d) tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed (hadronid

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    Elementaarosakesed

    1. Selgus, et aatomituum on keerulise struktuuriga süsteem, mille terviklikkuse tagab senitundmatu mõju ­ tugev vastastikmõju. 2. Tuuma koostisosakestel ­ nukleonidel ­ on samuti sisemine struktuur. Kuid nukleonide koosseisu kuuluvaid osakesi ­ kvarke ­ ei ole nüüdisaegsete teadmiste kohaselt võimalik nukleonide koosseisust eraldada. Kvargid on hadronites igaveses vangistuses. Uute teadmiste valguses eraldus tuumafüüsikast uus füüsiharu ­ elementaarosakeste füüsika. Avastati nõrk vastastikmõju. Tuumafüüsikas ja elementaarosakeste füüsikas uuritavatel objektidel on nii korpuskulaar- kui laineomadused. Paljud objektid liiguvad valguse kiirusele lähedase kiirusega, seega oligi vaja luua relativistlik kvantmehaanika(kvantmehaanika+relatiivsusteooria). Aatomituumade uurimisel avastati, et nendes on peidus tohutult energiat(kasutatakse aatomielektrijaamades). I. Idealiseeritud objektid Aatomituum

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    Mumi profiilipilt
    Mumi: Väga põhjalikult koostatud (Y)
    16:52 24-01-2012
    summerbeauty profiilipilt
    summerbeauty: ohooo Chaty Uibopuu :D ..
    16:56 23-01-2011
    wirx89 profiilipilt
    Chaty U: Oioii, Liiis Ostnik :D:D
    09:31 25-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun