Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7. Osakeste detek...
Häädemeeste Keskkool Elementaarosakeste füüsika Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vastastikmõjud............................................................................................................................4 Mateeriaosakesed........................................................................................................................4 Värv tugeva vastastikmõju laeng....................................................................
Küsimused elementaarosakeste füüsika peale 1. Võrdle nelja vastastikmõju liiki. Tugevus, millele mõjub jne 40-42 2. Selgita, mille poolest erinevad elementaarosakesed ja fundamentaalosakesed? 3. Pane kirja, millise osakesed on mateeriaosakesed ja millised vaheosakesed. Mille poolest nad erinevad? 42 ja 46 4. Selgita, mis osakesed on kvargid, miks on kvarkidel värvilaeng ja mida see tähendab? Lk 43-44 5. Antiosakesed. Mis need on ja kuidas nad tekivad? 45 6. Milliseid osakesi kutsutakse virtuaalseteks? 46 7. Mis osakesed on gluuonid ja millist vastastikmõju nad põhjustavad? 8. Vaheosakesed kõik mis tead lk 46-47 9. Kosmilised kiired. Milliseid osakesi langeb Maale kosmosest? lk 48 10. Kirjelda, kuidas töötavad kiirendid. Milliseid osakesi ja kuidas kiirendatakse? Lk 48-51 11. Millistest osadest kiirendi koosneb? Lk 50-51 12. Mille poolest erinevad lineaarkiirendi ja tsükliline kiirendi? Lk 50 13. Milliseid meetodeid kasutatakse osakest...
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...
Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radio...
1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson Koostas: Rain Berezin 12a Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932. aastal Carl Andersonil, kes oli kosmilise kiirguse spetsialist. 19. sajandi lõpul, füüsikud, kes vajasid elektriliselt neutraalset gaasi oma mateeriastruktuuri katsetusteks, panid tähele, et sellist gaasi on võimatu saada väljaspool ionisatsiooni allikat. Sellist fenomeni on üpris lihtne korrata väga traditsionaalselt kulla lehe ning elektroskoobiga. Korrektne tõlgendus sellele oleks, et Maa pind võtab pidevalt vastu laetud osakeste voolu. Algselt usuti,...
Kordamisküsimused 1. Mõisted Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid käsitlev füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja üldrelatiivsusteooriast Üldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria üks osa, mis käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu (gravitatsiooni) seoseid Kvantmehaanika - füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid; tänapäeva füüsika üks alussambaid ja aluseks mitmetele füüsikaharudele; kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide omadusi Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
