Sokrates - filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Platon - filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. Aristotoles - filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. 8. Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. 9. Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses
d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult,
d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult,
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning li
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischyl
hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga moraaliküsimustes tasuta; ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda; kohtu alla ja surma Aristoteles Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgseim õpetlane; süstematiseris eelkäijate teadmised, kujundas oma originaalsed seisukhad loogikas
astroloogia täheteadus 2. Isikud: Philippos II Makedoonia valitseja, kes vallutas kreeka Aleksander Suur Philippos II poeg, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Egiptuse, Mesopotaamia, Päris-Pärsia, Kesk-Aasia Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Hippokrates - kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia);
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid ees
Kõik kommentaarid