Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid. Inimesed olid väikesed. Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi. Maaliti aiapidusid, ja teatrietendusi. Maalid meenutasid muinasjutupilte. Koketsed daamikesed ja lamburineiud. Maalid olid positiivsed. Tegelased maalidel olid pehmed, armsad, kraatsilised. Väga sageli kujutati maalikunstis ja skulptuuris tiibadega poisse(amorette). Maaliti kauneid linnavaateid e veduude. Vastandina sümmeetrilisena ja
Tartu Kõrgem Kunstikool Renessanss Itaalias mööbel ja interjöör referaat Tartu 2008 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................3 Interjöör......................................................................................4 Mööblikunst................................................................................5 Kasutatud kirjandus....................................................................9 3 Sissejuhatus 15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning
palju uurida ja avastada. Nad annavad ka võimaluse uurida 16. sajandi kunstniku ateljeed ja et, mis tehnikat ja materjali kasutati. Minu jaoks eriline oli ruum, mida märkasin ja on huvitav. See on intarsia kunst, mis on mosaiigi sarnane, aga tehtud puidust erinevad puuliigid või sama puuliigi eri toonid. Hoolas töö ja kannatlikkus tagab tulemuse luksusliku ilme ja seda on esinduslik mööblikunst ikka armastanud. Eriti näib see olevat meeldinud hillitsetud, kainelt talupoeglikku luksust armastavatele, kuid puud tunnetuslikult kõrgelt hindavatele eestlastele. See on pärit VanaEgiptusest kui ka Itaalias ja levinud Saksamaal. Intersia kunst on tagasihoidlikum, mis sobib tubadesse palju ilusamalt, kui värvilised pildid. Ruum oli kaunistatud seintel olevatest piltidest, mille näidet ma siit ei leidnud, kuid pildid on järgmised:
konstruktsioone, võrke, punutud mööblit ja palju muud. Hiina mööbli vormid dikteeris range eluviis. Hiinlane, erinevalt teistest aseaatidest, armastab süüa istudes toolil, puhata laial pingil, magada voodis, mitte põrandal nagu jaapanlased. Mööbli esemete valik oli väike, kuid valmistamine väga põhjalik, kuigi hiina käsitööline kasutas kaua aega primitiivseid tööriistu. Eeskujuks olid hiina puussepad kes ehitasid võluvaid puidust maju. Mööblikunst saavutas õitsengu 16-17 saj., kuigi see ei olnud nii suures mastaabis, kui Kesk-Euroopas. Euroopa kollektsionääre huvitas Hiina lakitud mööbel, mille tehnika nad leiutasid juba 2500 aastat tagasi. Hiina on lakitud mööbli kodumaa. Euroopa lakitud mööbel, mida me teame hilisematest aegadest, on tehtud Hiina mööbli eeskujul. Hiina lakitud mööbel kujutas endast tihti kullast kaunistust, mustal, punasel ja pruunil taustal. Kõige kaunimad lakkmööbli näited kuuluvad 16-18
saj litograafia) o Pastellgraafika TARBEKUNST o Disain masinatega tehtud massikunst. Tekib 20. saj. alguses. (autodisain, elektroonika) o Keraamika päris Jaapanist, laiemalt hakkab levima 8-7. at. eKr. (Hiina, Aasia) 5. at eKr(Ameerika) 4.at eKr (Eesti) o Tekstiilikunst (ka moe-) Kangakunst, Tekkis esiaja lõpus (neoliitikumis) o Puit- ja metallitöö sepis, vasksepis, mööblikunst o Klaasikunst sai alguse Bütsantsist. Laiemalt hakkab levima renessansiajastul o Nahkehistöö Esiaja kunst (6.milj at 4. at eKr) Paleoliitikum Lääne-Austraalia kivikõrbete kaljumaalingud ~60 000 a. tagasi Lääne-Euroopa Püreneede mäestik ja selle ümbrus on peamiseks leiukohaks(~120 koobast) Kujutatakse arktilise kliima loomi o põhjapõdrad o mammutid
Jean Honroe Fragonard. Kiik, 1767 Jean Honroe Fragonard. Salajane suudlus, 1780 Jean Honroe Fragonard. Suplejad, 1765 ● Maurice Quentin de La Tour (1704- 1788) Portreemaalija. Maurice Quentin de La Tour, Louis XV Maurice Quentin de La Tour. Marquise de Pompadour ● Hubert Robert (1733-1808) Varemetemaalija. Hubert Robert. Terrass Marly pargis Hubert Robert. Imaginary view of the Gallery of the Louvre as a Ruin KUNSTKÄSITÖÖ *Mööblikunst. ● Andre Charles Boulle (1642-1732) Andre Charles Boulle, kapike Versailles`s *Kullassepakunst. *Prantsuse keraamika (Sevres`i vabrik) Sügavad ja intensiivsed värvid. *Vaibakunst. Gobelinide manufaktuur – selle järgi tuli nimetus gobelläänid.
esemed. Väga ammusest ajast on inimene loonud tööriistu ja igapäevases elus vajalikke tarbeesemeid - ehteid, relvi, mitmesuguseid anumaid, tekstiili jms. Kunstkäsitöö on küll tarbeesemete tööstusliku tootmise tõttu oma otsese vajalikkuse kaotanud, kuid paljud kunstnikud eelistavad oma ideed valada mõne tarbeeseme vormi. Tarbekunsti alla kuuluvad keraamika (savist esemete valmistamine), metallehistöö (juveliirikunst, ka kunstipärane sepatöö), mööblikunst, nahakunst, tekstiilikunst ja samuti massilisim - moekunst. Tööstuslik tootmine on 20. sajandi jooksul tõstnud esile uue kunstiliigi - disaini (inglise keeles "design"- kujundus). See kunstiharu tegeleb tarbeesemete, aga ka reklaami kujundamisega. Tõenäoliselt on iga tarbeese või trükis kaasajal mingil hetkel käinud läbi kunstniku - disaineri käe alt. 1.5 Mis on trükigraafika? Sarnaselt maalikunstiga on graafika kahemõõtmeline kunst
Kompaktne, hästiorganiseeritud köök. Vähesearvuline mööbel. Disainvalgustid. Värvid. Valge eksterjöör, värviline interjöör, kus kasutati kõiki erksaid värve – sinist, kollast, punast, rohelist. Ornament. Arhitektuuri dekoratiivse elemendina ornament puudub, tekstiili kaunistati enamasti geomeetrilise mustriga. Mööbel. Mööbli kujundamisel olid funktsionalismi eesmärgiks lihtsad vormid ja tehnoloogiliste uuenduste ärakasutamine. Funktsionalistlik mööblikunst summeeris kõik ajastu suundumuste saavutused – De Stijli, konstruktivismi, Bauhausi otsingud ning jätkas mugava, ergonoomilise mööbli loomist. Istemööbli tippudeks kujunesid Chais longue, reguleeritav lamamistool, vetruv tool, tugitool LC 3, Barcelona tool; toolide raamkonstruktsioon (torukonstruktsioon) ja polster olid eraldi. Lauad metallkarkassil, klaasplaadiga. DE STIJLI ideoloogid töötasid välja funktsionalismi alused, mille kohaselt nii maalikunsti, arhitektuuri
annaabi.ee 
