Pikkuselt jäävad enamus alla poole lehekülje, pikemad on mõned luuletused ja laulud. Välja tööks teose Tii, mis on rahvale tuntud pigem lauluna (ei tea kas see on olnud algselt laul või luuletus), mis esindas Eestit 2004 aastal Eurovisioonil. Tekstis koonduvad ühtse teema alla- inimesed (Sofia kynõl, Kauksiülle ja Tõsõq) ja mõned on loodusest (näiteks Seeneq). Autor on kasutanud palju täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-, tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid),
surm Villu vend hukkus sõjas. 3)Lapsepõlve aeg, kui Villu oma silma kaotas.4)Samuti mõjutas ka aastapikkune vanglakaristus. 4.Villu mõtted Kõrbojast:( lk.61) Kõige esimesena seaks Villu hooned korda. Ehitaks uue ulualuse, kus oleksid loomad, inimesed,materjalid ning tööriistad. Ta ostaks uued tööriistad, masinad ning paar hobust. Sügiselt tõmbaks ta sööti jäänud põllud ümber, teeks põldu juurdegi. Jätaks vanad, kõrged liivalossid maha ning istutakse sinna kas või männis. Ning Villu kaevaks kraave ka. 5.Pärast jaanipäeva pidu läksid Villu, Kõrboja perenaine ja veel osad külainimsed Kivimäele. Sinna nad läksid seepärast, et näha kuidas Villu kivisid õhku laseb. Kivimäele jõudes läksid Villu ja Mikk kivide sekka. Villu hakkas kivimüraka juures meisterdama nagu tulihända, mis peab lendama õnne järele. Liiga kaua kivimüraka kallal meisterdades see sai saatuseks. Mikk oli juba ammu põgenenud Villu jäi aga põgenemisega hilja peale. Käis
Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu valik oleneb suuresti puu esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk ning lehtpuudest nende tavalisemad esindajad kask ja haab. Mänd on olnud üks põhilisi ehitusmaterjale seepärast, et tema vastupidavus eale on väga pikk tänu männis sisalduva rohke vaigu tõttu. Männist valmistati peamiselt sänge, pinke, laudasid, kirste, raamistike jms. Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu. Kuusk seevastu on nõrgem ja väiksema säilivusega. Siiski, kuusest saab rääkida tarbeesemete valmistamisel väga palju olulist, kuna kuusk on asendamatu lauanõude valmistamisel, seda eriti siis, kui nõu peab jääma veekindel. Samuti, noort kuusevart kasutatakse peamiselt rehavarre tegemiseks. Kask- tihe, kõva ja painduva puiduga
psühholoogilistele probleemidele nii päästis Martin õpilase koolist välja viskamisest. · Direktor Mainer, kes üldiselt õpilaste poolt armastatud ning austatud on, pakub viimasel koolipäeval kolleegide eriarvamustest hoolimata Martinile alates järgmisest aastast koolis inspektori kohta. Justus peab veel ainult oma taotluse esitama Haridusministeeriumile. · Martin pettub oma lemmikõpilases Boris Männis, kes oma koolitöös oli kasutanud vene ajaloolase mõtteid. Mihkel pidas Borist alati andekaks ning eriliseks õpilaseks, kuid pidi nüüd pettuma. Mihkel Justus pani Borisele hindeks viie, alles pärast seda luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab
vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustub kaitsekihi. Epiteelrakke ümbritsevad surnud rakud ja kaasnev parenhüüm, mille rolliks on säilitada biosünteesi tooret. Horisontaalsed vaigukäigud on ligi kolm korda peenemad kui vertikaalsed. Puidupraenhüümi leidub okaspuidus väga vähe üksikrakkudena või ridadeea ja seda ei loeta okaspuidule iseloomulikuks osaks. Männis ja jugapuus pole puiduparenhüümi letiud. Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. Okaspuidu trahheiidide sintes leidub koobaspoore ja lihtpoore. Traheiidide radiaalseintel paknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangensiaalsuunas. Üldise arvamuse kohaselt põhjustab koobaspooride sulgumine lülipuidu tekke. Joonis moodle, puidu anatoomia, lk 3 14
5 korda rohkem säsikiiri, kui ükskõik millises teises okaspuus (10%). Okaspuu säsikiired on enamuses üherealised. Männil, lehisel, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed: o nende üla- ja alaservades on horisontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega o säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Vaigukäigud • Vaigukäigud leiduvad osades okspuudes, nt. männis, seedris, lehises ja kuuses. • Tegemist on vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteemiga, mille sisesein koosneb mitmest parenhüümrakkude kihist. • Vertikaalsete vaigukäikude seintel on õhukeseseinalised epiteelrakud, mis haavareaktsiooni kaudu biosünteesivad vaiku, mis voolab haavatud puu pinnale (maltspuidu osas) ja moodustab kaitsekihi. • Epiteelrakke ümbritsevad nn
Polümerisatsiooni aste on 150...200. Saadakse tselluloosi keetmisel kõrvalproduktina. On tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse teatud plassmasside ja lahustite valmistamiseks. Ligniin- on keerulise keemilise koostisega org. ühend, erinedes tselluloosist suurema süsiniku sisalduse poolest. Saadakse tselluloosi tootmisel samuti kõrvalprotuktina nagu hemitselluloosigi. On samuti tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse seda plassmassi- ja kummitööstuses. Ligniini on männis, kuuses 28% aga kases 20%. On termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb.Samal moel muutub ta ka niiskusega elastsemaks ja kuivamisega rabedamaks. Nendel omadusel põhineb puidu plastiline paindumine. Vaigud- eritavad vaigukäigud. Vaigukäigud asetsevad puidus, vaigurakud koores (vedelad vaigud- suur eeterlike õlide sisaldus...tahked vaigud... kummivaigud)
annaabi.ee 
