o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS Varjupaigataotlejad Eestis-kui palju? Varjupaigataotlejad Eestis- kust? Varjupaigataotlejad Eestis- otsused Tuntud pagulasi • Toomas Hendrik Ilves
Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. • Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid. • Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid. PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust lahkutakse: RÄNDE PÕHJUSED • VABATAHTLIK RÄNNE: 1. majanduslikud põhjused; 2. noored lähevad õppima teistesse riikidesse; 3. abiellutakse; 4. üks pereliikmetest läheb mujale elama ja ülejäänud pere läheb temaga kaasa (kaasränne); 5. otsitakse paremaid elamistingimusi (soojem kliima). RÄNDE PÕHJUSED • SUNDRÄNNE: 1. sõjad või relvakonfliktid (Jugoslaavia lagunemine, Kosovo konflikt, Gruusia sõda); 2
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1). Menetlusskeem Pagulaste sihtriigid Pagulaste lähteriigid Kes tegelevad pagulastega? Illuka vastuvõtukeskus
Valla ja linnaliinide ning nende sõiduplaanide üle peetakse registris arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Raudteeinfrastruktuuri omanikud : AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS i. Rööpmelaius 1520 mm ii. Läbilaskevõime (mõõtühik – rongipaar) Narva 22/7, Valga 9/2, Koidula 22/5 Raudteekaubaveoettevõtjad: AS EVR Cargo, AS E.R.S., AS Edelaraudtee i. Peamised kaubad ja lähteriigid ii. Konteinerrongid Moskva sõiduaeg 2,5 päeva, ligi 150 rongi 2014. aastal Jekaterinburg, 4 päeva Kiiev, 5 päeva KeskAasia 1014 päeva iii. SMGS – Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe, erialaslängis ka selle konventsiooni kohane raudteeveokiri Raudteereisijateveoettevõtjad: AS Eesti Liinirongid (Elron), AS Go Rail Maanteekaubaveod i. Mida püüavad ekspedeerijadvedajad maksimeerida ja mida minimeerida
sündimuskordaja Eestis oli 2011. aastal 1,52, mis jääb alla taastetaseme (2,1 last naise kohta). Teine rahvastikuprotsess, mis muudab rahva arvukust, on ränne. Eesti on välisrände tõttu rahvastikku kaotav riik. Sisserändajate arv on võrreldes viimase kümnendi esimese poolega mõnevõrra kasvanud ja ulatub ligi 4000 inimeseni. Samas on ühtlaselt kasvanud väljaränne, mis oli 2011. aastal 6200 inimest. Selle tõttu on rändesaldo 2011. aastal –2500. Sisserännanute lähteriigid on Venemaa ja Soome, väljarände peamised sihtkohad on Soome ja Suurbritannia. 2011. aastal sõlmiti tuhande elaniku kohta 4,1 abielu ja lahutati 2,3 abielu. Keskmine vanus meeste ja naiste esmaabiellumisel on aasta-aastalt tõusnud ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani. MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6
annaabi.ee 
