Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur
aastal Tartu staarostkonna. 1584. aastal suri Ivan IV ja järgnevatel kümnenditel puudusid Venemaal võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas" ("Chronica der Prouinz Lyfflandt..."), mis ilmus kolmes trükis: 1577. aastal kaks korda ning kolmandas, täiendatud trükis 1584. aastal. Tulemused: · 1582. Aastal Jam Zapolski vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla. · 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud vaherahuga Pljussa vaherahuga läks Põhja- Eesti Rootsile. · Maa jagati Taani, Rootsi ja Poola vahel. Erinevate piirkondade haldamises oli vähe ühist, Eesti lõhenes veelgi enam. Eesti kolme kuninga valduses
· Vrd: Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" · Enne õitsev rahuaeg, kolonisatsioon hävitas kultuuri. Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. · ,,Liivimaa vanem riimkroonika" 13. sajandi lõpust läbilõige sajandi sündmustest, keskseks läti hõimude alistamine. · Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaalukas Jüriöö ülestõusu kirjeldus. · Balthasar Russowi ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt" (1578, täiendustega 1584) pakub teavet 12. sajandist alates, kuid käsitleb rohkem oma kaasaega. · Meri ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem" alternatiivne eestlaste euroopalikkuse müüt. · Johannes Reineri ,,Liflendischer historien negen boken" on teatud mõttes paralleel B. Russowi kroonikale, kuid jäi käsikirja. Edastab Liivimaa noorema riimkroonika kadunud algteksti põhisisu. · Thomas Hjärne ,,Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte" 17. sajandist
Sanna". Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ning avardada tähenduslikult silmaringi. 11.EESTIKEELSE ILMALIKU KIRJANDUSE TEKKIMINE Üheks reformatsiooniaegseks kultuurisaavutuseks oli siinset ajalugu kajastavate teoste ja kroonikate ilmumine. Kuigi need polnud eestikeelsed, käsitlesid need ometi Eestit ja eestlasi. Baltikumis on kroonikazanri esimeseks trükis ilmunud saavutuseks (keskaegsed olid kõik veel käsikirjades) Balthasar Russowi alamsaksakeelne ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt", mis kahtlemata on 16. sajandi väljapaistvaim teos Baltikumis. Teosele sai osaks suur menu, mis on seletatav sellega, et siin käsitleti ka 16. sajandi alles lähedalolevaid sündmusi ning kohalike rahvaste olukorda ja elu. Autori sümpaatia on ilmselt eestlaste poolel, mis põhjustas sakslaste poleemika. Juhul kui Russow on rahvuselt eestlane, nagu oletatud, siis on ta ka esimene väljapaistev eestlasest kirjanik. Eestikeelne luulekirjandus sünnib Rootsi suurvõimu ajal
annaabi.ee 
