kohta. (Olgu kohe öeldud, et niikaugele käesolev töö veel ei lähe.) Lähtuvalt olukorrast üks väheseid inimluude kogusid, mis Tartus hoiul, on Kaubi materjal saigi kõnesolev külakalmistu uurimistöö aluseks. Minu uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli antropoloogilise leiumaterjali (inimluude) uurimismeetoditega tutvumine ning soovitavalt nende meetodite võimalikult põhjalik omandamine. Uurisin terve populatsiooni luustikke, määrasin luustikel soo ja vanuse ning üritasin välja selgitada kalme eripära võrreldes teiste kalmetega (selleks võrdlesin Kaubi kalme kohta saadud tulemusi teiste Eesti ajalooliste matusepaikade vastavate tulemustega). 4. UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimuse metodoloogilise lähtekoha sain juhendajalt. Kasutasin luude määramisel peaasjalikult kahte allikat-juhendit: a) "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution, no. 9, 1980. Pp 517-549;
peamiselt regionaalsetest rühmitustest. Ta tuumikuks on rassiteadus ehk etniline antropoloogia . Antropoloogilistel uuringutel rakendatakse põhiliselt kahesuguseid meetodeid: kirjeldamist, vaatlusi ja mõõtmisi antropomeetria. Kirjeldatakse värvusetunnuseid, pea, kolju, näo, nina, keha kuju jne, kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms. Andmete töötlemisel rakendatakse biomeetria meetodeid. Antropoloogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19 sajandi II poolel, kuigi ta alged ulatuvad juba kaugesse minevikku. Antopoloogia rajajaiks on prantsuse teadlane P. Broca, saksa teadlane R.Virchow ja vene teadlane A.Bogdanov. Broca, Paul - prantsuse antropoloog ning kirurg. Uuris ajulokatsiooni, avastas motoorse
Kui süüa üksteist nälja pärast , siis slegelt kindlates kohtades nad lõikeid ei tee. Seega söömine võis oli ka rituaalne. Shanidari koopats Iraagist on leitud kaks naist ja mees, kus matuseid ümbritsev muld oli täis teatud lillede õietolmu. Sellest järeldati , et enne kui laibad sinna auku pandi , kaeti laibad lilledega. Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud. Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu samuti Luustik oli huvitav
rauaajal. Linnuseid ei ole sel perioodil aga pidevalt kasutatud. Sellest ajajärgust on leitud neli mõõka. Keskmine rauaaeg (450-800) Eestist leitud mõõkade arv mõnevõrra kasvab, kui aga arvestada Salme laevmatuseid, siis kasvas mõõkade arv üpriski drastiliselt. Kahest laevast leiti kokku kuskil 40 mõõka, neist enamik üheteralised. Ühes laevas on 7, teises 34 meest ning enamikul neist on tuvastatud äratuntavad relvajäljed luustikel. Suurem osa on mõõgajäljed, kuid leidub ka noolejälgi. Esijalgsed andmed viitavad, et tegemist oli skandinaavlastega. Tekkinud küsimus, et kuna mõõgad olid sel ajal väga kallid, siis miks olid nad maetud koos mõõkadega? Vastuseks võib olla tõsiasi, et skandinaavlased on lahingus lüüa saanud. Kuna nii paljudel meestel oli neis laevades mõõk, siis oli arvatavasti tegemist eliitsõdalastega. Lahing toimus kuskil 750 aastate paiku. Enamik mõõkasid olid üheteralised, kuid
annaabi.ee 
