Värskelt saabuvad aprikoosid Euroopa turgudele maist septembrini, pakitult 0,5 kg kaupa või 7,5-10,0 kg mahutavatesse kastidesse. Jahutusseadmetega hoidlas säilivad 0- +1C temperatuuril kuni 3 nädalat. Aprikoose tarvitatakse toiduks peamiselt värskelt, samuti on väga tuntud nendest valmistatud kompotid, marmelaadid ja konfitüürid. Kuivatatud aprikoosid on levinud dieettoiduna. Aprikoosidest valmistatakse ka alkohoolseid jooke, nagu Apricot Brandy ja Marilli-liköör. Luuseemneid kasutatakse peale sinihappe eemaldamist martsipanitaolise massi (persipan) tootmiseks, samuti likööride komponendina. Neist pressitakse ka mandliõli asendajat nn marmotiõli. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:17- 18) Arbuus Pärineb Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt. Aafrikas on ta väga vana kultuur. Lääne- Euroopasse ja Hiinasse jõudis alles 10.-11.sajandil. Tänapäeval viljeldakse kogu maailma troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme soojemates piirkondades:
Õied valged, meeldiva lõhnaga, kobaras, õitseb juunis. Marjad oranžid õunviljad, u 1cm, seemnetega, söödavad. Kasutatakse haljatuses Eristamise tunnused: Leht 53. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised kõrged põõsad ja madalad puud. Lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Okstel astlad. Üied valged, kahesugulised, kobarates õisikutes. Viljad kerajad või piklikud, punased, kollased või mustad, luuseemneid 1-5, viljaliha lääge ja jahune. Puit tugev, kõva ja raske, kollakas või punakas. Liike 200 (harili, karvane) Levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning Aasias. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Karvane viirpuu: Crataegus submollis Põhja-Ameerika idaosas. Eestisse sissetoodud. 6-8m kõrgune väike puu. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub kärpimist. Lehed munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega,
Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.) . Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.) Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel. Meil üks tavalisemaid viirpuuliike, kasvades tavaliselt madala kuni 8 m kõrguse puuna
1000, mis kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, eriti palju leidub neid Ameerikas. Liigid ristuvad kergesti. Eestis arvatakse kasvamas 10? pisiliiki ja hübriidset liiki, mis levinud peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. · Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. · Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. · Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. · Puit on viirpuudel kõva, tihe, raske, kollakas või punakas, sobilik nikerdusteks ja treimistöödeks, masinaosadeks jne. Marju ja õisi kasutatakse südameravimite (tugevdab südametööd, ravib kõrgvererõhutõbe), zeleede, veinide ja likööride valmistamiseks.
rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.)Nimi tuleneb kreeka keelest, krataios = tugev ja viitab viirpuude puidu tugevusele. Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. lääne v. (C laevigata (Poir.) DC. ssp. palmstruchii (Lindm.) Franco) kasvab Saaremaal ja on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Suhteliselt tavaline on saartel harilik v. (C. rhipidophylla Gand.), kasvades madalama puuna
annaabi.ee 
