Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis. . Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna.
Arved Viirlaid Elulugu: Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest
Arved Viirlaid sündis 11. Aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 elas ta Kanadas. (Kronberg, Janika 2009. Eesti lugu: Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Eesti Päevaleht 30.04, lk 15) 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. ,,Arved Viirlaid, nüüd juba seitsmekümneviiene, on ehk kõige rohkem tõlgitud eesti kirjanik
lahinguid punavägedega. Laager killustati ja vastupanu sellisel kujul neil hääbus. Hirvelaane pataljon tegi saksa vägede koosseisus Eesti vabastamislahinguid kaasa (Hans Hirvelaan). 1941. aasta 2./3. augustil asutas Hans Hirvelaan relvaüksuse Eesti vabatahtlike kompanii. 12. augustil otsustati seda suurendada veel ühe kompanii võrra ning üksust teatakse hiljem Hirvelaane pataljonina (Eesti Vabatahtlike Esimene pataljon). Kompanii suurus oli 100 meest ning kuni 20 relvastamata meest luuretegevuseks. Ohvitserkond koosnes suures osas Venemaale saatmise eest metsa varjule läinud Eesti lendur-ohvitseridest. Tipphetkel kuulus pataljoni koosseisu ümarguselt 300 meest. Hirvelaane pataljoniga liitusid ka ernalased. . 4. augustil liitus pataljon Saksa armeega täites selleks vajalikud formaalsused (sõdurilepingud, truudusvanne jne.). Esialgu rakendati pataljoni Türi-Rapla suunal, hiljem, augusti teises pooles, osales üksus ka Tallinna vabastamises. Saksa pealetungi jätkumine.
annaabi.ee 
