Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagatu neljaks
välistada korruptsiooni ja seadustele sülitamist. Kaitsepolitseiameti hetkese pädevuse sean kahtluse alla, väga võimalik on, et Kaitsepolitsei esindab teatud ringkonna huve. Kindalsti on opositsioonipartei kontori läbiotsimine üle paarikümne KAPO ametnikuga vaid paari 500 eurose kinkekaarti pärast absurd, samuti on kahtlane, et läbiotsimisest oli teadlik Eesti suurim päevaleht. Kaitsepolitsei näol on tegu asutusega, mis kogub informatsiooni teabehanke korras ja luuretegevusega, teiselt poolt on aga tegu uurimisasutusega, mis on demokraatlikes riikides lahutatud ja toimivad üsna hästi. Lähipäevil on meediast läbi käinud mitmeid uudiseid seoses alkoholi -ja tubakatarbmise vabade päevade ja vanusepiirangu tõstmise osas, mille on kuskil välja mõelnud tähtsad ametnikud töögruppides, et enda olemasolu õigustada. Minu arvates on tegu ilmselge inimõiguste rikkumisega,
massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mõisted: Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. emigratsioon, väljaränne, kodumaalt mujale ümberasumine. Väljarändaja on emigrant. Vastand: immigratsioon. Kasutatud Kirjandus: „501 Vaatamisväärsust“ „Ümber Euroopa“ Postimees „Läänemaade Geograafia“ Tiit Rummo „Geograafia Entsüklopeedia“ AXIS https://et.wikipedia.org/ http://entsyklopeedia.ee/ https://sputnik-news.ee/ https://annaabi.ee/
et Nürnbergi protsess kordagi ei püstitaks Jaapani tuumapommiga pommitamise teemat. Britid- Briti Impeerium oli loodud kuritegelike vahendeid kasutades. Koonduslaagrid võeti esimest korda kasutusele Suurbritannia poolt. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Sellega tähistatakse peale II MS kujunenud rahvusvahelist suhtlust. Kahe riigi süsteemide vaheline võitlus: 1. Demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga. (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Lääne-Saksamaa) 1.maailm- majanduslikult turumajanduslik 2. Dotalitaarne kommunistlik kord eesotsas NL ja tema liitlased (Ida-Euroopa riigid). Plaanimajandus. 2.maailm Külma sõja kujunemine algab 40ndate II poolel, lõplikult kujuneb välja kuskil 1949
2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis
tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava
annaabi.ee 
