maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada.
maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada. BRAHHIOSAURUS See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune. Looklev ussikael vaevumärgatava peakesega pidevas liikumises
koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. 5 On ka suumusteta kalu nagu näiteks säga. Ka silmud, kes tõelistest kaladest on evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevaid tüüpe: · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: tsükloid- ja ktenoidsoomused ning kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla
Eesti aladelt on meriskorpione leitud Siluri kivimitest, enamjaolt Saaremaalt, leitud on ka terveid skelette. (fossiilid.info) 10. Kalad 10.1 Rüükalad Rüükalad said oma nime nende keha esipoolt katnud paksu luuplaatidest rüü järgi. Neil puudusid hambad ja toitu haarasid lõugade teravate servadega. Toes oli kõhrest. Väikesed rüükalad oli 3-4 cm pikkused, suuremad ja harvemad olid kuni 11 meetri pikkused. Eesti aladelt on leitud palju Devoni ajastu erinevate rüükalade luuplaate. Nüüdseks on välja surnud. (fossiilid.info) 10.2 Luukilbilised kalad Luukilbiliste pead kattis ühtlane kilp ja nende silmad olid lähestikku selja poole. Keha tagaosa oli kaetud soomustega, tundeelundid asusid silmade taga, pea äärel. (fosiilid.info) 10.3 Vihtuimsed kalad Vihtuimseid kalu leidub Eestis Devoni kivimitest, mis on ühtlasi ka Devoni ajastu tähtsamateks kivististeks. (fossiilid.info) 11. Taimefossiilid Taimefossiilide esindatus Eestis ei ole kuigi rikkalik
fluktueeruva asümmeetria hinnangu kaudu. Pilt 11. Kalade suu kuju.( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) 2.3 Kehakatted Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka soomusteta kalu nagu säga. Ka silmud, kes on tõelistest kaladest evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena - neid nimetatakse kilbisteks (scutes). Väikseid nahas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Ka kilbiste arv ja kuju ning naastude kuju on süstemaatilisteks tunnusteks. Luuplaate esineb ka näiteks ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevat tüüpi .Haidel on plakoidsoomused (nahahambad).Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused.Luukaladel on elasmoidsoomused, mis tekivad nahast ja on eri tüüpi:Tsükloid- ja ktenoidsoomused ümarad või sakilise servaga.Mõnel kalal on kiilusoomused (kilu eristamine räimest)
NB!!! Kõhuääred ei ole lihased. t. Kalade keha katab nahk. Paljudel kaladel on nahk kaetud soomustega. On ka suumusteta kalu nagu näiteks säga. Ka silmud, kes tõelistest kaladest on u. evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. v. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid w. paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid x. luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. y. Soomuseid on erinevaid tüüpe: 9 KALAKASVATUSE ERIALA · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja z. kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: aa. tsükloid- ja ktenoidsoomused ning bb
annaabi.ee 
