Praegused seletused Uskumus võib püsida kahe protsessi tagajärjel: kinnitava tõenduse saamine või ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaasaegsed teoreetilised arusaamised luuludest on tegelenud vaid kinnitava tõenduse saamise protsessidega. On tõendeid selle kohta, et jälitususluuluga inimesed omistavad negatiivsete sündmuste toimumise põhjuse teistele inimestele ja mitte endale. Garety ja Hemsley (1994) leiavad, et paljudel luuludega inimestel on kalduvus teha ennatlikke järeldusi, mis võib viia valede hüpoteeside liigrutaka omaksvõtmiseni. Teooriad aga ei ole valgustanud, kuidas toimub ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaitsekäitumised Miks püsivad jälitusluulud vaatamata sellele, et nende kesksed eeldused lükatakse päevast päeva ümber? Miks näiteks inimesed ei loobu oma luulust, et valitsus kavandab vandenõusid neid tappa, kui nad on ikka endiselt elus? Osaliselt võib vastus peituda ärevushäiretes
väljenduvad ,,häälte" kujul, tunduvalt harvemini esineb nägemus-, haistmis- või maitsmismeelepetteid. Tavaliselt on neid väärtajust tingitud elamusi raske eraldada reaalsusest ning võib juhtuda, et haige hakkab tegutsema oma meelepette sunnil. Haigete sõnul päritolu meelepetetel võib olla peast, mõnelt teiselt inimeselt või saanud alguse raadiost, televiisorist- kuuldust, nähtust ja mujalt. Tihti on meelepettelised elamused seotud luuludega. Käitumist ja mõtlemist ja kõnet häirivad sümptomid. Mõtlemishäired. Mõtlemishäired väljenduvad tavaliselt inimese kõnes, mis tähendab, et häirunud mõtlemist võime ära tunda kõne kaudu. Haigel võib esineda sõnade ja mõistete väärastumine, mis kujutab endast tavasõnadest väära arusaamist ja nende valet kasutamist. Väljendusviisiks on uussõnade moodustamine. Peale kõne sisu muutuse esineb ka kõne tempos olulisi
Tema somaatilist seisundit tuleb uurida. Masendunud vanur võib vestluse käigus üle minna teisele teemale ja rääkida seiku, millel ei ole eelneva vestlusega seost. Loogilisuse häired on siiski harvad. Vanuri omaste poolt antav anamnees on vajalik hallutsinatsioonide avastamiseks. Tavaliselt on need seotud füüsiliste haiguste, süüdlus- või tarbetustundega. Juba nende sisu põhjal saab arst selgust, et tegemist on luuludega. Vanuri mälu ja intellekti tuleb uurida rohkem, kui üks kord. Kuigi depressiivne vanur kaebab, et teda miski ei huvita, on tema kogemused mälus salvestatud. Mälus salvestatut võib uurida ainult kaudselt, meelde tuletades kogemusi ja sündmusi. Mälu ja intelligentsust saab uurida kindlate tekstiküsimustega (mida mäletab eilsest päevast, laste ja lastelaste nimed, sünniajad jne.) üldise vestluse käigus. Neid tuleb korrata mitmel kohtumisel.
varjukülgede lahkamine ja variserliku valelikkuse paljastamine. August Strindberg (suri 1912) Põhjamaade kuulsamaid kirjanikke. Põhjamaine võitlev realism, piinatud geenius, suur enesepaljastaja. Produktiivne: romaanid, draamad, luuletused, aforismid, autobiograafiad, ühiskondlikud pamfpletid, sotsioloogilised uurimused. Põhimõttelises opositsioonis oma keskkonnaga (kohtuprotsessid). Tegelased vaimselt lõhestatud. Hiljem arenes naistevihkajaks ja luuludega. Sai mõjutusi Nietzschelt. Kõmuline esikromaan ,,Röda rummet" (1879), võrratu satiir Stockholmi elust. Oluline draamakirjanik - ,,Preili Julie". Tema realistliku perioodi teosed kuuluvad Rootsi kirjanduse kullafondi. Realism Taanis (1864-1890) Peale Slesvig-Holsteini kaotusest ühiskonna kriitiline ümberhindamine Georg Brandes (suri 1927, juudi päritolu). Suurim põhjamaine kirjanduskriitik. Kuulsad loengukursused 19.sajandi kirjandusest (1871---)
annaabi.ee 
