Ajavahemikus 18321845 kirjutas ta üle 60 jutustuse, mida nimetas ,,saladuslikeks lugudeks", ning mereromaani ,,Arthur Gordon Pymi lugu". Ta suri 7. oktoober 1849. Poe on mõjutanud eelkõige prantsuse ja vene sümboliste, samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud zanriteooriat käsitlevaid esseid, nt surmajärgselt ilmunud ,,Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse ja ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles on ilmunud ka ,,Valik luuletisi" ja mitu novellikogu. TSITAATE Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. "Tsitaadiraamat" 2001 Kui mul palutakse hästi lühidalt defineerida mõistet "kunst", siis ütleksin, et see on "meelte tajutud looduse edasiandmine hinge loori abil". "Marginalia" 1844 1849 On sinu ilu mulle Helena, kui muistse aja laevad seal Nikaias, mis mööda soolamõrkjat merd nii hellalt ränduri maailmast laiast tõid kodusesse randa.
1824). Ühes jutustava kunsti arenguga järjest intensiivsemalt esile realistlikud tendentsid, pannes end järjekindlalt maksma juba romantikas. Luuletajat-kirjanikku, keda kõige sagedamini on hakatud mainima esimese realistina taani kirjanduses on Jyllandi vaimulik Steen Steensen Blicher (1782-1848). Tema loomingut on kaasaeg õieti vähe osanud hinnata ja alles uuem aeg on osutanud lugupidamist tema kunstile. Blicheri lüürilisi luuletisi, elavas rahvakeeles jutustatud novelle ja antikiseerivalt vestetud minevikulugusid varjutab omapärane nukrus või ka nukker huumor: jutukogu ,,Sidimistuba" 1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik. Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel
Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse. Ka on võimalik lugeda kui ühiskonnakriitilist satiiri (Gailiti jaoks pole see peamine, kuid see kiht on olemas). Vältimatult aga peame mõtlema selle üle, et mis moodi on või pole Nipernaadi armastusromaan
Milles oli seisnud Pajupilli süü, keegi ei teadnud seda õieti. Tema ise rääkis mingisugustest raamatutest, keelatud kirjandusest, rahvuslikust vaimust, pilkesalmidest ülemuse, usu ja isegi jumala kohta. Ühesõnaga -- Pajupill oli vänge poiss, kui uskuda teda ennast. Aga tema suurustused ei jäänud kauaks tõestuseta. Peagi hakkasid ka härra Mauruse asutises levima mingisugused nöökavad vemmalvärsid. Need, kes Pajupilliga lähemalt tuttavad, teadsid, et temal on terved vihikud luuletisi ja kirjutisi täis. See teade äratas asutise nagu unest. Tuli ilmsiks, et ka siin leidus muusade sõpru, kes olid juba ammugi salajas tagunud salme, olid katsunud tõlkida Puskini ja Lermontovi. Salajas hoiti seda sellepärast, et luuletamine tundus nagu pisut naeruväärsena ja häbiasjana. Mitte et luuletamine üldse, vaid siin Mauruse asutises, liiatigi veel mõne koolipoisi poolt. Ehk kui see oleks sündinud veel mõnes võõras keeles, milles
annaabi.ee 
