1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. Luulestiil sai nime Karai Senry (1718- 90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik Haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. See oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. Naljaluule, (count the number of hairs in his masters nostrils) :D :P :D Yosa Buson (17161783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a. andis tema koolkond välja mitu luulekogumikku: Akegarasu ja Zoku akegarasu. Oma tipu luules saavutas Buson 1777, mil valmis Shunp bateikyoku, mis kirjutatud jaapani ja hiina luulet kombineerides. Tema üks ideaale nii maali- kui luulekunstis oli rizoku. Tema idee oli vabalt ringi liikuda elegantsi ja kujutluste maailmas. Kuu on hägune kumma see konn sassi sulpsas taeva või tee Kobayashi Issa (1763-1828) Karmi saatusega haiku luuletaja, kes valas paljuski oma elu luulesse
juures ning Penn Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda.
Jaak pidi käima Laasiku juures ning Penn Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas
Jaak pidi käima Laasiku juures ning Penn Pukspuule auku pähe rääkimas. Penn tahtis Marialt ühte kläuhhi (kanget alkoholi), kuid Maria ei andnud, sest nad on ju alles alaealised. Maria andis neile lurri õunaveini. Pidevalt käisid kümnendikud kuskil joomas, kuid see oli väga riskantne, sest riskiti koolist välja viskamisega, kui Wikman juhuslikult oleks teada saanud. Viies peatükk Jaak käis kodust läbi, sõi ning suundus Laasiku poole. Ta pidas targemaks emale luisata, et läheb luuleringi koosolekule, kui seletada kogu lugu, mis oli juhtunud. Jaak teadis, et härra Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest Laasiku isa suri ära ning neil oli väga raske rahaline seis. Laasik oli seepärast hakanud turul isetehtud harju müüma. Wikman kuulis kord, et Laasik kandis gümnaasiumi mütsi turul müües, ning vihastus, sest see tegevat koolile häbi. Edaspidi käskis Wikman Laasikul kaabut kanda. Jaak jõudis Laasiku (Riksi) juurde koju, kus too oli juba paranemas
jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal. Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja traditsioonide kaitsjana, märkas esteetilise kutluuri teisenemisprotsessi. 1891 ,,Ühe kirjaniku päevaraamatust" - naeris välja abituid ja elukaugeid epigoonlikke kirjamehi, sõnasõdis Vildega.
annaabi.ee 
