Pisuhänd Eduard Vilde Raamatu peamiseks probleemiks, mis viib edasi hiljem toimunud sündmusteni on minu arvates Vana Vestmani tahtmine näha oma väimeest, Ludvig Sanderit, eduka ärimehe ja insenerina. Kuna eelpool nimeteatu tal eriti hästi ei õnnestunud soovis ta naine, Matilde, et Sander raamatut kirjutama hakkaks. Nimelt võlus Sander Matilde ära just luuleridadega, mida ta väitis enda kirjutatud olevat. Tegelkiult olid need read laenatud tõelistelt suurmeistritelt. Niisiis hakkaski Ludvig Sander raamatut kirjutama. Tolle tegemiseks kulus tal kaks aastat, millest viimase vältel oldi tegeletud viimaste peatükkidega. Peale nii pikka ootamist andis Matilde Sandrile tähtaja, mille jooksul pidi raamat valmis saama. Siis oli ludvig aga väga jännis, kuna tegelikult ei olnud tal kirjas ühtegi rida. Siin tuli talle appi vana koolivend Tiit
Mats traat on pälvinud oma elu jooksul mitmeid auhindu: Eesti NSV teeneline kirjanik (1977), Tuglase novelliauhind (1975, 1996, 2002, 2007), Jaan Krossi kirjandusauhind (2011), Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Mats Traat on abielus tõlkija Victoria Traadiga ning neil on kaks tütart. Oma elust ja tegemistest talle intervjuudes rääkida ei meeldi, tihti vastab ta hoopis salapäraste luuleridadega. Looming Algselt sai Mats Traat küll tuntuks kui luuletaja, kuid hiljem on oma kõige väljapaistvamad teosed andnud välja proosa alal. Traadist kõneledes nimetatakse teda eeskätt siiski proosakirjanikuks. Kirjandusse astuski Traat esimeses luulekastis koguga „Kandilised laulud“, mis ilmus 1962. aastal. Esimene proosaraamat, novellikogu, ilmus neli aastat hiljem: „Koputa kollasele aknale“. Sellest ajast on ta kirjutanud vaheldumisi luulet ja proosat, lisaks ka
kogumikus "Eesti näidendid 1977-1979"), kuningas Midase lugu "Kõrgemad kõrvad" (lav. Draamateatris 1985, pole seni trükis ilmunud) ja muule lisaks pahupidi pööratud muinasjuttude raamat lastele "Kokku kolm juttu" (1974), mis sisaldab äraspidiseid versioonekolmest karust, kolmest põrsakesest ning Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist. (Lepik, 2001) Lasteraamatus "Lugemik-lugemiki" on Rummo loonud põnevaid sõna- ja mõttemängulisi luuletusi. Fantaasialennukate luuleridadega annab autor edasi lapse lustakat seebivahu söömisega vanniskäiku, sõelaga jõe peal ujumist ning loob luulepildi kodus pliidi peal elavast linnust. Raamatus on huvitavaid keelemängulisi leide, mis pakuvad väikesele lugejale palju avastamisrõõmu. 2004. aastal ilmunud lasteraamat ,,Vannituba" sisaldab endas kaunite värviliste piltidega illustreeritud luuletust lõbusast vanniskäigust. 3.KOGUD JA LUULENÄITED 3.1 Ankruhiivaja
ümbritsenud vaimustust. Mõni alateadvuses talletatud elamus, meloodia või pilt võib kunstnikku veel aastaid inspireerida. Meil kõigil on, mida anda lapsele pikale teekonnale kaasa, ärgem vaid unustagem oma püha kohust. Kodu mõju on lapsele suurim kõikidest teistest mõjudest. Ka sünnipärastest omadustest mõjutab lapse elu rohkem see, missuguses kodus ta kasvas, missugune oli ema ja isa ning laste vahekord. Juhan Viidingu luuleridadega öeldult: Kodu see ei ole koda, millel aken, uks. Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. Kodu on nii imeline tavaline paik! Kodus mõni väike asi korraga on suur. Kodu oleme me ise: väikene ja suur! Kodu, see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb. Kodu, see on headus, mis meid paremateks teeb. Kodu on majandusüksus Kultuurisemiootik Juri Lotman rõhutab, et ülikonna ja kleidi, mütsi ja kübara, kingade ja
annaabi.ee 
