tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste ja meeleolude kaudu), tekib lüüriline looming. Kui aga eepiline tegevus saab valgustuse autori meeleolude ja mõtete ning tundmuste läbipõimumise kaudu, tekib lüro-eepika. Suurel osal eesti lüro-eepilisest luulest on ballaadi tunnused. See nõudlik luuleliik esineb müütiliste ja ajalooliste muistendite kõrval. Ballaad kui luuleteos jutustab elusündmustest nähtuna lüürilise isiksuse silmaga. Inglismaal anti nimetus ballaad rahvapärasele ja kergesti lauldavale laulule. Kangelaslaul on ka "Robin Hood". Õilis röövel ilmub tegevusväljale ka Rummu Jüri näol, kuigi viimane pole laenuline motiiv. Inglise sõna ballaad kodunes 1770. a. paiku Saksamaal ja märkis seal kolme põhiliigi vahepeale kuuluvat liiki, mis käsitleb
omal ajal Lydia Koidula: kui viimane oli tutvustanud ennast argliku vainulillena, siis Haava tutvustas ennast vähenõudlike nõmmelillena. Haava esimestes luulevihikutes näeme terve rea otseselt Koidulalt üle võetud luulemotiive. [9] Ühiskondlikust võitlusest eemalseisva Haava luule lähtekohaks sai individuaalne tundeelu. Tema ainevallaks sai esmajoones armuelamuste ring. Anna Haava ei ole oma armastuslüürikat kirjutanud mitte sellepärast, et vastav luuleliik on parajasti moes, vaid ta pidi selliseid tundeid väljendama, ta ei saanud jätta oma luuletusi kirjutamata. Sellist elamusjõudu, tundmuste siirust ja kirglikkust polnud ühegi tolleaegse eesti luuletaja armastuslüürikas. [10] Loominguperioodi peale elu pöördepunkti iseloomustab kõige paremini luulekogu ,,Luuletused III’’ ilmumine 1897. aastal, kus romantikute käest laenatud luulevõtted ja – motiivid asendusid realistlikuma suunaga. Tasub meelde tuletada, et alates 1891. aastast
29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus 30. tragöödia on vanim näidendi liik Kas autor ja zhanr (liik) sobivad kokku? 31. Shakespeare ja komöödia 32. Sophokles ja tragöödia 33. Aristophanes ja komöödia Kas see iseloomustus teatri kohta kehtib? 34. antiikteater oli lossides 35. renessansiteater oli siseôuedes ja rôdudel 36. keskaja teater oli vabaôhus ja paviljonides 37. antiikteatrist kasvas välja ooperi- ja sônalavastusteater Kas antud luuleliik tekkis keskajal 38. pastoraal 39. kantsoon 40. ood ja hümn 41. eleegia 42. valm 43. serenaad Kas järgmine väide on ôige 44. madu esineb halva tegelasena nii Vanas Testamendis kui ka "Gilgame`sis" 45. Noa ja Utnapi`stim on läbi elanud veeuputuse 7 46. linnakirjandus tekkis keskajal 47. Koguja raamat on Vana Testamendi osa 48. Moosese esimeses raamatus on Aadama ja Eva lugu 49. Antiikaeg lôppes tinglikult 476
Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963. Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006. 7. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Muudatused majanduselus 8. saj. e.m.a linnriikide tekkimine tõid kreeka ühiskondlikku ellu uusi mõisteid ja uusi huve. Tekkis vajadus elava õpetliku sõna järele, mida püüdis rahuldada didaktiline ehk õpetlik eepos. See luuleliik peab veel kinni Homerose eeposte välisest laadist, kasutab heksameetrit ja joonia murret, osalt ka Homerose stiililisi võtteid, nagu kordamisi, epiteete, võrdlusi jm. Kuid uue zanri sisu on juba sootuks erinev heroilise eepose omast. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kelle eluaeg langeb 8. saj lõppu või 7. saj. algusesse; ta oli seega Homerose eeposte kõige noorem kaasaegne. Nagu Hesiodos ise jutustab,
annaabi.ee 
