lapselikkusest. Teiselt poolt tohib vististi näha mänguelemendi teatavat tugevnemist kunstielus järgmises näites. Kunstnikku peetakse tema kaasinimeste massist kõrgemaks, eriliseks olendiks ja teatavat austust tuleb tal võtta oma pärisosana. Et seda teadmist oma ainukordsusest läbi elada, vajab ta austajatest või vaimusugulastest koosnevat publikut, sest fraasides kingib mass seda austust talle kõige rohkem. Nagu vanimale luulekunstile, on ka tänapäeva kunstile ikka veel hädavajalik teatav esoteerilisus. Tänapäeva publicity-aparaat koos kirjanduslikult ülespuhutud kunstikriitika, näituste ja ettekannetega on sobilik tugevdama kunstiväljenduste mänguiseloomu" (Johan, Huizinga 2004:223-224). Kunsti peamiseks võluks on tema ilu ning pühadus. Ta suudab luua niivõrd palju mänguelemente, olgu siis muusikas või tantsus. Need kaks on miskit, mis jääb alatiseks
inertse minaga. See on hetk, mil mina, nagu objekt objektide hulgas, jääb magama. See suurepärane lõpulõik on tüüpiline Undi kirjutamisviisile ja tema eesmärkidele: fikseerida kogemust samasuguse selguse, täpsuse, lõplikkuse ja objektiivsusega, nagu too haarab helisid ja objekte siin, selles õhutus, tühjas ruumis, ning teab seda keskendatud tähenduslikkust, proosa poeetilist jõudu minetamata." (Jaanus, 1990). Selles mõttes on Undi kirjutamise viis pigem luulekunstile, isegi kinokunstile lähenev. Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos,
debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua traditsiooni, iidseid kombeid ja väärtushinnanguid. Kuulus ülikute võimaluste hulka. Lihtrahvale polnud mõtet rääkida. 4. Saj ekr esimesed maaliteooriad. Hiina traditsioonis on kõige rohkem tegeldud just maalikunstiga. Teada teoreetilisi töid 5. saj pKr. 6 maalikunsti põhimõtet, mis on kirja pandud: 1. Kuidas tuleb väljendada elusolendeid. 2. Kuidas pintsliga maalida. 3
osa tervikust ja kaaosaline tegevuses. 19. On jäänud rääkida kõnest ja mõtteist. Mõtete alla käib kõik see, mida tuleb luua sõnade abil. Selle osad on tõestus ning ümberlükkamine, kannatuste, nagu kaastunde, hirmu, viha jms ja veel ka tähtsuse või tühisuse loomine. Sündmused peavad olema ilmsed ilma seletuseta, see aga, mis on sõnades, peab loodama kõneleja poolt ja tekkima kõneldavast. Kõnest pole pikemat jutt, sest anti mõista, et kõne kuulub retoorikale, mitte luulekunstile. 20. Sõnastusel tervikuna on järgmised osad: häälik, silp, side, liigend, nimi, öeldis muude, kõnend. 21. Nime liigid: lihtne nimi ei koosne tähistatavatest osadest, N: maa ; kaksiknimi koosneb kas tähistatavast ja mittetähistatavast osast. Võimalik on ka kolmik ja neliknimi ning mitmekordne, näiteks paljud toretsevad nimed, Hermokaikoxanthos. Iga nimi on kas käibenimi, tavatu nimi, nimiülekanne, nimikaunistus, tehisnimi, pikendatud, lühendatud või muudetud nimi
annaabi.ee 
