peaesindajad ja teoreetikud (nende seas kõige olulisemana USA luuletaja ja kriitik Ezra Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraalis". Eliot juhtis ka Londonis filosoofia ja kirjanduse kvartajakirja ,,The Criterion". T. S. Elioti luulet on eestikeelses tõlkes avaldatud seni peamiselt ajakirjas ,,Looming"
Esimestes luuletustes ilmneb Antonio Machado ja Juan Ramón Jiménes'i mõjutusi. Tema esimene luulekogu ,,Poemas puros" (1921 ,,Puhtad poeemid") kuulub Britannica online entsüklopeedia kohaselt imazismi (inglise image 'pilt, kujund') alla, rõhutades väljenduse kokkuhoidlikkust. Imazism on kirjandussuund Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal (1909- 1927), mis taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Imazistid taotlesid luule täpset ja ilustamata keelt ning täielikku teema-ja vormivabadust (eelistati vabavärssi). Nõuti luulekeeles kasutamiseks täpseid sõnu, uusi rütme uute meeleolude avaldamiseks, piltide kasutamist üldiste, olgugi mõjuvate sõnade asemel ja sõnastuse keskendumist olulisema väljendamiseks. Tema hillisem luule on aga keerukamas stiilis, eriti tema kuulsaimates luuletöödes ,,Oscura noticia" (1944; ,,Tume sõnum") ja ,,Hijos de ira" (1944; ,,Raevu lapsed")
kuid kritiseerivad autori ajastu kohta, peamiselt kirjutas ta vabavärsis ja tema looming tähistab üksikulist vabadust. Autori looming on kirglik, hoolimatu ja looduslik. Alliksaare luules võib näha kolme põhikihistust. Tee luulesse, traditsiooni isikupärane omandamine, kindluse saavutamine luule juurdunud avaldumisvormides. Sidemete katkestamine traditsiooniga, hoogne eksperimenteerimine sõnaga, püüd luulekujundit uuendada, saavutada täielik sõltumatus. Alliksaare põhimotiivid ja tähised on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile.
igatseb. ´Ma kõnnin värisevate haabade all, ma kõnnin ja mõtisklen vaiksena hurmast, väsind lugemast kuulsaid unistusi.´ · ,,Tuulemaa" ei lõkenda elutulelisest noorusvaimustusest. Kuid selle talitsetum, eleegiliste ja traagiliste toonidega luule on indiviidi elamus- ja mõttemaailma kujutades ning oma aega kunstiliselt peegeldades intensiivne ja isikupärane. · Ühes ja samas luuletuses põimuvad eri motiivid tihendavad luulekujundit, mis on palju tähendusrikkam, kui varem. · Sõnastus on täpne ja ilmutab juba hilisemale Suitsule omast raskepärasust. · Vabalt kasutab Suits mitmesuguseid värsiehituse süsteeme, ta luulesse ilmuvad vormiranged sonetid ja tertsiinid.
Kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsioone,ühendasid seosetuid sõnu. sürrealism- tähtsal kohal alateadvus ning vabad, spontaalselt tekkivad assotsiatsioonid. vastandus ratsionalismile.kirjandusnähtud kui psüühiline automatism. Kirjanik ei pea arutlema. imazism- tähtsustai täieliku teema- ja vormivabadust. Vabastamine sõnarohkusest,loomingus palju vormi uuendusi ja vabavärsi kasutamine. Püütakse täpsustada luulekujundit. 23. Millise suuna esindaja on Gillaume Apollinaire ning milles seisnes tema luuleuuendus? Sürrealism. Apollinaire'i looming on osati sümbolistlik (kasutatud sümbolid, üldine tonaalsus), kuid ta tunnistab end olevat väsinud "vanast maailmast" ning ta otsib "uut ja humanistlikku luulet", mis laseks ülistada elu kõigis selle ilmingutes. Tulemuseks oligi see, mida ta nimetas `kalligrammiks' ning mida oleks ehk kõige täpsem iseloomustada analoogia läbi kubistliku maaliga. 24