Samas paistis noormehe heaks omaduseks olevat referaatide ja kirjandite kirjutamine, mida ta harrastas ohtrasti. Semperi kirjandeid loeti klassis sageli ette. Need olid pikad ja põhjalikud, tund möödus nii õpetajale kui õpilastele muretult, sest kirjandi mõtete ja kunstiväärtuse konkreetse analüüsimise vastu õpetaja suurt huvi ei tundnud. Pärnu gümnaasiumist said aga siiski alguse Johannes Semperi kirjanduslikud huvid ning sel ajal sündisid ta enda esimesed proosaproovid ja luulekatsed. Johannes Semperi õpiaastad Pärnu gümnaasiumis olid kirevad mitmesuunalise vaimsete otsingute poolest. Osalt juba sellest tingituna kujunes Semperi Pärnu koolikaaslastest hiljem väga mitmesuguse sotsisaalse rolliga tegelasi. Sealses perioodis sai alguse Johannes Semperi sõprus Johannes Vares-Barbarusega. Nagu Semper 1930. aasta ankeedivastuses mainis, algas see kontaks väikeste lahkhelidega, kuid järgneval
nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus 1920 "Kadunud kodu" ja "Valge öö" - hallidele lauludele järnenud perioodil ilmnes Enno luules ikka rohkem maailmavaatelise stagnatsiooni halvav mõju. Kümneaastase vahega avaldatud kogud kõnelesid paigalseisust ja isegi tagasiminekust, mis paistis eriti silma üldise luule arengu taustal. Üheks elujõuliseks osaks Enno loomingus on lastelaulud, erakordne võime laste maailma
isik. Sündis 30. aprill Alatskivil. Tema juured ulatuvad ka Saaremaale: orja ajal viidi Saaremaalt inimesi Lõuna-Eestisse Peipsi-äärset asustama. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline. Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. 1882 satub Väike- Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. Tähtsaks saavad ka kohtumised Liisa Goldinguga. Nende vahel sügavad tunded, aga Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda, seetõttu ei abielluta. Tihe sõprus säilib siiski. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses
9. Juhan Liivi elu ja looming + luuletus peast · Oli eesti luule ja proosakirjanik. Jutustus ,,Vari" · Sündis 30. aprill Alatskivil. · Pere majanduslik seis on halb. · Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. · Ta oli nõrga tervisega, närviline. · Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. · Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. · 1882 satub Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. See oli Liivi elus oluline periood. Seal tekkis tal huvi lugemise vastu. · Ta kohtas seal Liisa Goldingut. Nende vahel olid sügavad tunded, aga nad ei abiellunud, sest Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda. Tihe sõprus säilib siiski
annaabi.ee 
