("Tulipunane vihmavari", "Kui ma kauges lapsepõlves") Ilm, aastaajad ("Lehekuu lumi", "Tuhm kalender", "Maru 1", "Maru 2") Iseenda tunnetest ("Lepitus", "Palju vist see süda küll ei vääri") Emast, isast ("Rumalad sõnad", "Minu ema") Luules iseloomulikku Paljulooduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). Hanson, Raimu 2007. "Betti Alver ergastab luulehuvi". Tartu Postimees 23.11 "Betti Alver on Eesti luule säravamaid tähti ning ergutab ka noortes luulehuvi." Meenutus eelmise aasta sünniaastapäevast. Betti Alveri muuseum. Kunstnik Anni Kreemi arvamus muuseumi kohta. Tänavuse sünniaastapäeva tähistamine. Kasutatud kirjandus Betti Alver "Tähetund" http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver_liisa.htm http://www.bettimuuseum.eu/index.php?page=2&lang=1 http://et.wikipedia
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alv...
klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas. Saanud innustust Ridala, Suitsu, Enno, Underi jt. Luulest, jõudis ta looming esitrükina 1962 a. Viivi luige noorusluule vahendab maalapse poeetilisi tajusid ja meeleolusid. Neist on valdav aastaaegadest lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi
..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Debora Vaarandi on Eesti üks tunnustatumaid kirjanikke, teda peetakse üheks parimaks Eesti poetessidest. Tema elu oli väga raske ja samas sündmusterikas, ta elas rasketel sõja-aastatel, mis on vägagi mõjutanud tema loomingut. Tema luules kajastub kogu Eestis toimuv, eriti sõja aeg. Luulehuvi tekkis Vaarandil vara, juba keskkoolipäevil kirjutas ta luuletusi. Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, mil ilmus ka tema esikkogu. Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Ta on enda kohta öelnud, et oli väiksena "arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus". "Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt
vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu meeleolude väljendajana leidis raamat erilist poolehoidu noorte hulgas. Krossi enda ütluse järgi oli ,,Söerikastaja" naer vabastav naer, mineviku dogmadest ning traagikast üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse
toa, lapsed olid kenad ta vastu, ei andnud kunagi märku nagu oleks mr. Carmichael soovimatu). Kuid sellegipoolest austas mrs. Ramsay teda. Mr. Ramsay on kogukas ja rahulik, väärikas, kiindunud Andrew'sse, kutsus teda oma tuppa ja näitas talle igasugu asju. Kui Andrew sõjas surma sai. olla mr. Carmichael kaotanud igasuguse huvi elu vastu. Avaldas luulukogu, millel oli ootamatu edu, sõda olevat taas äratanud luulehuvi. Oma kollaselaigulise habeme, oma luule, oma mõistatusega, oli ta üks salapärane vanamees, kes seilas muretult maailmas, mis rahuldas ta vajadusi, muruplatsil peesitades. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Küsimus Lily Biscoe'ile Miks sa ei abiellunud William Bankesiga nagu mrs. Ramsay soovitas, vaid jäid vanatüdruks? Küsimus Augustus Carmichael Mrs. Ramsay tundis, et ta ei meeldi sulle, mis temas häiris sind? Küsimus mr
tugevat häiritust. Neis ja teistes ajalooainelistes teostes apelleerib 1960. ja 1970. aastate iseloomuliku joonena Kross eestlasest lugeja rahvuslikele tunnetele ja võib märkida luule suurt populaarsust noorte vastumeelsusele Vene võimu suhtes, ent tema seas. Luulehuvi tähendas ka omapoolseid romaanide menu väljaspool Eestit tõendab kirjanduslikke katsetusi. Kahjuks keelustati sedagi, et need küünivad rahvuspiire ületavale noorte omaloomingut sisaldavad ja edendavad tasandile. koolialmanahhid 1975. aastal sel lihtsal Esiletõstmist väärib ka Mats Traadi ro
annaabi.ee 
