Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides. Viimased on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked Interstitsiaalsed e. Välimised üldlamellid vahelamellid Sisemised Haversi süsteem üldlamellid (osteon) Periost Käsnolluse
Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles tekivad vererakud (erütrotsüüdid) . Luud koosnevad mineraal ainetest ja orgaanilistest ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt
Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised
1) Pilnkaine – paikneb luuümbrise all; tihe, kompaktne, kõva; koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest osteonidest. Teeb luu tugevaks. 2) Käsnaine – paikneb plinkaine all; koosneb hõredalt asetsevatest üksteisega ristuvatest luulamellidest. Üldiselt meenutab käsnolluse struktuur gooti stiilis võlve. Lamellide vahelistes tühimikes on luuüdi. Tühimikud annavad luule kerguse ja elastsuse. - käsnaine luulamellide paiknemise põhimõte Käsnolluse luulamellid on korrapärase paigutusega. Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (luu põrgakesed). Need annavad suure vastupidavuse. Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on). Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses. - liikumise mõju luu arengule
9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid, kusjuures ühe lamelli piires paiknevad kollageensed kiud enam-vähem paralleelselt. Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30
annaabi.ee 
