reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas Sääre ja reieluusse puuritakse luukanalid ja artroskoopiliselt viiakse uus kõõluse tranplantaat liigesesse ja kinnitatakse raviasutuses kasutusel olevate kinnitusvahenditega. Kaasuvad meniski ja kõhre vigastused ravitakse samaegselt operatsiooni käigus. Kasutusel on ka doonortransplantaadid, kuid selle kasutamise võiamlusel räägib täpsemalt opereeriv arst patsiendiga Millised on operatsiooni riskid? Lisaks üldriskile nagu veriliiges, infektsioon võib esineda ERS plastika operatsioonidel:
o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid
Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised - Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid
läbivad hamba pikiteljele risti asetsevad peened kanalid.Dentiin ümbritseb hambaõõnt ja moodustab hamba peamise massi. Email katab lühikroonilistel hammastel hambakrooni ja on organismis kõige kõvemaks substantsiks, lähenedes tugevuselt kvartsile. Tsement moodustab hamba välimise osa, kattes seejuuures kas ainult hambajuurt või kogu hamba välispinda. Ehituselt sarnaneb luukoega, kuid temas puuduvad luukanalid. Hambad paiknevad sümmeetriliselt. Mälumisel kokkupuutuvaid hambapindu nimetatakse mälumispindadeks. Esialgselt suhu ilmunud hambad on ajutised, neid nimetatakse piimahammasteks ja nad asenduvad jäävhammastega. Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse hambad lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 )
annaabi.ee 
