su surelikus suus. Luuletus räägib reaalsest elust, sellest, et meil ei ole elus võimalik kirjutada nii-öelda puhtandit ehk me ei saa teha olematuks asju, mis on juhtunud ning korda saadetud. Meil ei ole võimalik minevikus tehtud vigu parandada, kuid me saame neid olevikus ja tulevikus vältida. Samuti räägib luuletus sellest, et silm ei seleta seda, mida näeb süda ehk me ei suuda silmadega näha seda, mida tunneme südames. Luuetaja mõte, et viimane selgus elus puudub, võib mõtestada sellega, et me ei pruugi kunagi kõigis asjades selgusele jõuda, kõiges selgust saada, sest me ei tea kunagi ette, kui pikk elutee meil on. Luuletuse meeleolu ei ole otseselt kurb, kuid kisub siiski süngema poole just seetõttu, et tuletab jällegi meelde reaalsust. See kõik on sõnadega väga tabavalt edasi antud – „Ei jõua kirjutada puhtandit me selles elus“.
Seob seda edasi karnevali kujunditega, rõhutab, et karnevali küigus pööratakse ametlik elu peapeale. Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline. Itaallane Balthassore Castiglione "Õukondlane" (1528) esseistlik teos, annab ideaalsete õukondlaste kujundi ja siit kujunevad ka nende ideaalid. Oluline on selles Pietro Bemto kõne. Pietro oli luuetaja, Petaraca luuletajaskonna esindaja, armastus hingelis-vaimne tunne. Itaallane Niccolo Machiavelli (1469-1527) oli tähtis itaalia ja euroopa mitte ainult kultuurielus, aga ka poliitikas. Elas Firenzes. Oli poliitikas üsna kõrgel kohal. Kuna sealgi oli palju kultuuritegelasi, siis ta pagendati Firenzest ja kirjutas mitu teost. "Valitseja" ("Principe") (1512; ee.k. 1993) julgete mõtetega teos. Filosoofiline teos,
Need jagunesid nomaadideks ja paikseteks. Nende vahel oli suur vihavaen. · Seik hõimujuht · Euroopa mõistes religiooni 6 saj. kõrberahvas ei tundnud. · Araablastele oli üksmeel tundmatu, neile ei kesisteerinud sellist rahvast nagu araablased. III ptk. Araabia tahumatute hõimude ühtsus baseerub üksnes araabia sõna, araabia luule jõul. Igal hõimul on oma luuletaja . Suurimad kõrbesündmused olid luuletajate turniirid. Luuetaja oskas harva lugeda või kirjutada. Tähtsaim ning geniaalseim luuletaja oli kuningapoeg Imru al-Qais ibn Hudzr. Ta määrati palestiinasse valitsejaks. IV ptk. 600 aasta paiku määrasid peale Rooma riigi kokkuvarisemist maailmaajalugu Pärsia ja Bütsants. · Bütsants oli idakristluse keskpunkt. Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti
eetiliste vastuolude ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste analüüsimine. Alveri esimene luulekogu ,,Tolm ja tuli" paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuse ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. ,,Tolmu ja tule" elukäsitlus jõudis ka koguteosesse ,,Arbujad". Luuetaja teise kogu ,,Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. Varasem vaimukus ja mängulisus asendus kaasaelamisega, eepiline ja lüüriline poolus ühinesid viljastavas sünteesis. Nii näiteks lühipoeem ,,Leib" ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikkust
annaabi.ee 
