(Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast. Leiti väike kividest leease, mitmes paigas oli tuleasemeid ka paljal maal. Siin- seal avastati maasse löödud vaiade otsi, mis arvatavasti olid toestanud kergeid maapealseid onne või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- ,sarv- ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma- ja kalaluid. Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile. Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist
metsloomi. Kütiti hulgaliselt põtru ja kopraid. Küttimisel kasutati jahikoeri, viskeodasid ning vibu. Rannikutel kütiti hülgeid, mis viis Lääne-Eesti saarte asustamiseni. Kunda kultuurile on iseloomulikud sarv- ja luuesemed. Elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondandena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukondadel puudus tõenäoliselt üks kindel kodukoht, rännati aastaringi teatud väikeses regioonis. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Noorim leiti Põltsamaalt (vanus 11 600 a.) - noorim mammutiluu Euroopas. Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti?
Nimiasula Taanis. Inimesed elasid siin omaaegsel Maglemose järvel, mis kuivas ning muutus turbarabaks. Arvatakse, et vaiehitusi tollal veel ei tuntud ning elati mingisugustel parvelaadsetel alustel, kuhu rajati elamud. Tänu headele tingimustele, on siin säilinud arvukalt orgaanilisest materjalist esemeid. Maglemose kultuuri asulad paiknevadki jõgede-järvede kallastel. Tööriistadest kasutati mitmesuguseid mikroliite, aga ka makroliite kivikirveid. Paljud maglemose kultuuri luuesemed on kaunistatud sisseuuristatud ornamentidega. Kütiti ürghirvi, metskitsi. Üleminekuks mesoliitikumilt neoliitikumile oli Skandinaaviamaades Ertebølle kultuur. Selle lõpuosa alates u 4600 eKr ongi juba neoliitikumis kasutusele tulid savinõud. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 80005000 eKr Lähis-Ida ja Vahemere regioonis, 40002000 eKr Kesk- ja Põhja-Euroopas. See oli kiviaja viimane ja arenenuim staadium, mida iseloomustavad suured muutused. Ajal, mil Euroopa lõuna- ja keskosas
Nimi leiukohast koopas. Siit neli eriaegset kultuurkihti, vanim kuulus Sandia kultuurile. Selle majanduslikuks aluseks oli suurloomade (mammut, hobune) küttimine. Iseloomulikud tulekivist odaotsad meenutavad kujult Gravette ja Solutre omasid Euroopas ja Aasias. Järgnes Clovise kultuur (15 000/10 0009000 eKr). Nimi samuti asulakohast praeguse New Mexico alal. Iseloomulik põhiliselt mammutijaht. Iseloomulikud leiud: tulekivist ühepoolse kisuga odaotsad, ka luuesemed. Peamiseks jahiriistaks oligi oda. Clovise kultuuri leiukohti on üle kogu Põhja-Ameerika, kõige rohkem suurtel tasandikel Kaljumägedest ida pool. Nende leiukohad sageli soode ja rabade läheduses, mis omal ajal olid ilmselt jäänukjärved. Peamised saakloomad: mammutid, piisonid. Jahipidamisviisiks looma jälitamine täieliku välja kurnatuseni. Märkati, et haavatud loom põgeneb sageli veekogu äärde seal neid ka püüti. Samal põhjusel rajati ka asulakohad järvede äärde.
annaabi.ee 
