(sümpaatia, süü, häbi), mis suurendas grupi kohesiivsust - keelelised võimed => rohkem suhteid, keel võimaldab efektiivsemalt kontakte hoida muutused toitumises - homoniididel võimaldab sülg toidusest rohkem toitaineid kätte saada - taimselt toidult segatoidule pähklid, puuviljad nõudis kognitiivset oskust, kuna polnud pidevalt saada - tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi - energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud tööriistade kasutamine - suurenes instrumentaalne mõtlemine - võimaldas rikastada toidust - arenes käeline oskus Ontogeneetilise arengu erinevad etapid Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7
(taimerakud, loomadel närvi- ja lihasrakud) • Suureneb rakkude arv (tüüpilisim, kaks võimalust) o Jagunevad kõik koe rakud (epiteelkoes) o Jagunemine toimub osaliselt (see iseloomustab tugevalt spetsialiseerunud kudesid, näiteks punane luudi, erinevad tüvirakud jne) o Kasvamise regulatsioon (loomade näitel) § Sisemised tegurid • Hormoonid – olilisim kasvuhormoon • Geenid – avaldumine ja avaldumise määr. Kasv erinevate geenide koosmõjust § Välised tegurid • Toitainete kättesaadavus ja olemus
mjuvaid koormusi. Luukude on kige jigem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja htlasi mningase elastsuse. Luukoe phimassi moodustab rakuvaheaine, rakkude osa selles on vike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt thtsatele elunditele. Niteks kolju mbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud sdant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luudi, kus tekivad vererakud. Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik vereplasma. Eristatakse kolme liiki vererakkusid, millest kige arvukama rhma moodustavad punased vererakud ehk ertrotsdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsdid ning arvukuselt kige tagasihoidlikuma, ent rakutpidelt kige mitmekesisema rhma moodustavad valged vererakud ehk leukotsdid. Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas
niitudel, madal- ja siirdesoodel ning rabastuvates lodumetsades. Liik on väga külmakindel, kuid vajab kasvamiseks värsket kuni niisket mulda. · Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem), lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 13 cm pikad. · Tumepruunid, peened võrsed on kaetud tihedalt vahatäpikestega · Kasutatakse ilupõõsana haljastuses ning okstest valmistatakse luudi. Haljastuses võiks kasutada aiatiikide ja niiskete pargiaasade ilmestamiseks. Betula nana - Madala, kuni 1 m kõrguse tiheda põõsana kasvav vaevakask on levinud Põhja- Euroopa ning Põhja-Aasia madalikel, osaliselt ka Põhja-Ameerika põhjaosas ning Kesk- Euroopa kõrgmägedes. Eestis kasvab põõsastikena peamiselt põhja- ja lääneosa siirdesoodes, rabastuvates metsades ja rabades. · Sügisel oranzikaspunaseks värvuvad lehed on 0,51,5 cm pikad, ümarad või lehe
annaabi.ee 
