rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub ta vähesel määral varju. Kasvatamisel tuleks arvestada, et looduses kasvab luuderohi niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades. Luuderohi tuleks ümber istutada iga paari aasta järel. Sobiv on lehekompostmulla ja liiva segu. Paljundamiseks tuleks juulis-augustis võtta poolpuitunud varrepistikud ja panna need kohe mulda
SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine
viinaga kuristamine Päevas inhalleerida 3-5 korda a 10 min (niisutab hingamisteesid, vabastab limast). Kas kuuma soolaveega: 1 spl meresoola või jodeeritud söögisoola 1 l veele või eeterlikke õlisid nt eukalüptiõli, tüümiani, kampferi (2-3 tilka 1 l veele). Päevas juua 2-3 l. Hea on vesi, ent veel parem kuum rohutee. Köha ravivad on aniis, apteegitill ja paiseleht (1 tl 1 l keedetud veele, lastakse tõmmata 10 min kaanestatud nõus). Teedele võib lisada luuderohu (eefeu??) tilgaekstrakti (retseptivaba) - limaväljutav. Kuum sidruni-rinnamähis stimuleerib verevarustust ja keha kaitsejõudu bronhides. 1/2 sidrunit pigistatakse 1/4 l kuuma vette, milles niisutatakse puuvillane rätt, väänatakse välja ja asetatakse rinnale. Ülakeha ümber seotakse villane sall ja lastakse mõjuda hommikuni Niisutage eluruume: vajalik keskküttega köetavates majades. Asetage ruumi veenõu ja õhutage iga päev tuba vähemalt 2 korda a 10 min
kuukiirtest toituvad. Need sinised linnud surid. Viies pilt (Mets) Kass meelitas lapsed metsa, et neist lahti saada. Ta rääkis neile, et nad peavad Valguse teadmata metsa minema. Nii nad tegidki, kuid Koera võtsid nad keelust hoolimata kaasa. Metsas keerab Tyltyl Teemanti ning näeb puude ning loomade hingi. Puud hakkavad plaani pidama, kuidasposile ots peale teha. Samal ajal ihub siga hammast hoopis tüdruku peale. Koer seotakse Luuderohu poolt kinni. Puud ja Loomad tungivad Tyltylile kallale. Ta kaitseb end noaga, kuid saab sellest hoolimata viga. Koer rebib end köidikutaest lahti ja sööstab poisile appi. Mõne aja pärast kui ,,sõda kaotamas ollakse" saabub Valgus, kes soovitas poisil Teemanti keerata, et kõik endiseks muutuks. Peale seda kadusidki hinged. Reeturlik Kass suutis end piinlikust olukorrast välja vingerdada. Neljas vaatus Kuues pilt (Eesriide ees)
assimilatsiooniorganiks on juur . *Hingamisjuured- paljudel taimedel mis kasvavad hapnikuvaeses keskkonnas nt troopilistes soistes metsades, esinevad erilised hingamisjuured. Need juured kasvavad taime maaalusest osast- horisontaalselt asetsevast juurest või risoomist- vertikaalselt ülespoole, olles seega negatiivselt geotroopsed. Hingamisjuur on pealt kaetud korgiga, milles asuvad väikesed lõved. Seespool on kobe rakuvaheruumidega parenhüüm. *Ronijuured-liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast.
· Kuiva ja praguneva naha muudab kauniks meresoolavann raudrohutõmmisega. Pärast seda vanni on nahk pehme ja sile. · Vereringele mõjub hästi kastan. See tugevdab nahakapillaaride seinu. · Saialillevannid kiirendavad haavade paranemist, neil on organismile toniseeriv mõju. · Põletikuvastane toime on kaselehel, teekummelil ja võilille maapealsel osal. · Tselluliidivastase toime annavad meresoolavannidele vetika-, põldosja-, luuderohu-, hobukastani-, salvei- ja rosmariiniekstraktid. Kõik need taimed muudavad saledamaks ja kaunimaks. Dusid. Erinevad dusid ja protseduurid nendega on osa veeprotseduuridest. Dussi peetakse oma olemuselt mitu korda tõhusamaks kui vanni, tema masseerivate omaduste tõttu. Dusiprotseduurid sobivad mitmete probleemide puhul: · Liigeseprobleemid, liigesjäikus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Vereringehäired · Kõhukinnisus · Soolte spasmid
lihtlehed, pealt tumerohelised, alt kollakasrohelised, noorelt karvased. Leheroots sageli lehelaba pikkune. Õitsvatel võrsetel on lehed tavaliselt kitsad ja hõlmadeta (erilehisus e. heterofüllia). Õied: kollakasrohelised, väikesed, asuvad kerajates, sarikjates õisikutes, IX-X. Viljad: kerajad, mustad, herneterasuurused marjataolised luuviljad, valmivad järgneval kevadel (meil väga harva), V. Rahvameditsiinis on luuderohi tuntud luuvalude leevendajana. Selleks keedeti luuderohu varsi ja lehti ning võeti nende keeduvees vanni. Luuderohuga arstiti ka sammaspoolt. Tänapäeval valmistatakse loodusravitooteid näiteks köharohuks (ravim nimetusega Hedelix) jpm. Meil on liik looduskaitse all. Väga varjutaluv, aeglasekasvuline ja pikaealine. Kasvatamiseks sobivad viljakamad aiamullad. Talub suurepäraselt puude juurekonkurentsi. Mandril kannatab külmakahjustuste all. Üldiselt ei talu pikemaajalist temperatuuri langust alla - 25° C
annaabi.ee 
