kevadpuidust sügispuitu terav. Säsikiired ristlõikes nähtavad pole. Vaigukäigud suured ja neid on palju, ristlõikes nähtavad valgete täppidena, pikilõikes heledate joontena. Nulg: Küpspuiduline. Puit valge, kollaka või nõrgalt hallika varjundiga; välispuit ei erine värvuselt sisepuidust. Puit on pehme ja väga kerge. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit on vähemarenenud võrreldes kevadpuiduga ja erineb sellest veidi tumedama värvuse poolest. Säsikiired pole luubita nähtavad. Vaigukäigud puuduvad. Rõngassoonelised lehtpuud Tamm: Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, kollakasvalge. Lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Puit on kõva. Ristlõikest vaadatuna koosneb kevadpuit ühest või mitmest reast suurtest soontest, sügispuidus koonduvad väiksed sooned radiaalsetesse heledatesse ribadesse. Pikilõikes on aastarõngaste piirjooned nähtavad sügavate vaokestena. Säsikiired kitsad ja laiad
kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Hall karesamblik on võrdlemisi iseloomuliku välimusega, eriti siis kui isiidid talluse pinnal on hästi arenenud. Tavaliselt tekivad need silindrilised või koraljad väljakasvud eelkõige talluse vanemates osades, mis ilma luubita vaatlemisel jätab sametise või kareda pinna mulje (sellest ka sambliku eestikeelne nimi); nooremad talluse osad on siledad, justkui plekise pinnaga. Algul on tallus tervikuna lame, lehtjas, võrdlemisi pikkade ja kitsaste harudega, osa neist võivad hiljem kumeralt kokku rulluda või kasvada püstiselt ülespoole ning muuta talluse kaharalt põõsasjaks. Silmatorkav tunnus on veel see, et talluse üla- ja alapool on
kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Hall karesamblik on võrdlemisi iseloomuliku välimusega, eriti siis kui isiidid talluse pinnal on hästi arenenud. Tavaliselt tekivad need silindrilised või koraljad väljakasvud eelkõige talluse vanemates osades, mis ilma luubita vaatlemisel 12 jätab sametise või kareda pinna mulje (sellest ka sambliku eestikeelne nimi); nooremad talluse osad on siledad, justkui plekise pinnaga. Algul on tallus tervikuna lame, lehtjas, võrdlemisi pikkade ja kitsaste harudega, osa neist võivad hiljem kumeralt kokku rulluda või kasvada püstiselt ülespoole ning muuta talluse kaharalt põõsasjaks
Nõguspeeglil on peegelpinnaks kera sisepind, kumerpeeglil kera välispind. Optilised riistad: luup- on lühikese fookuskaugusega positiivne lääts (või läätsede süsteem), mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis. Kui ese asub täpselt läätse fookuses, siis kujutis tekib lõpmatusse. Nurksuurendus avaldub sel juhul valemiga: ,kus f on läätse fookuskaugus ja d on nn. parima nägemise kaugus (selliselt kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem. Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni. Enamasti suurendus 10x. Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. Mikroskoop- võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem,
annaabi.ee 
