Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Luts on röövtoiduline kala. Nooremad kalakesed toituvad vesikirbulistest, limustest ja kalamaimudest. Täiskasvanud luts kasutab toiduks prahikalu: kiisk, ahven, tint, rääbis. Muide, teadlased on kindlaks teinud lutsu erakordse võime nälgimisel - ligi kaks aastat
Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15.Miks oli Eedi alati kurb? 16.Mida räägivad Peep ja Andres Peetrile talvisest kalapüügist? Kuidas nad kalu püüdsid? 17.Mis pilli mängis Jakobson? 18.Miks oli Andrese jaoks vastumeelseim koolipäev esmaspäev? 19.Milles kahtlustatakse Andrest koolis? 20.Mille kingib Murumuna Andresele? 21.Miks oli Murumuna oma sakste juurest ära tulnud? 22.Kuidas käitub Murumuna Lutsude juures? 23.Mida õpetasid Murumuna ja Peep Andresele? 24.Koolmeister käis jõulude ajal vaestemajas kinke jagamas ja nägi sealset rasket olukorda. Mida ta lubas Ludvig Silbe heaks teha? 25.Mis sai hõbeseeklist, mille Andres andis Ludvig Silbe emale? 26.Mida otsustas Andres pärast vaestemajas käimist? 27.Mida arvas virmaliste kohta Murumuna? 28.Mida küsiti õpilastelt, kui käidi koole katsumas? Kuidas jäädi rahule? 29.Mida tahtis Eedi isa kinkida Murumunale ema ravimise eest? 30
Theodor temast sai ettevõtlik mees. Ema poolt Oskari vanaema Triino, kellega oli hea muinasjutte lugeda ja vanaisa Mardilt kuulis Oskar pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Oma osa kirjaniku elukutse kujunemises aitas teda ka osaliselt isa elukutsel, väiksena kuulas ta iga päev kingsepal käijate külauudiseid ning jutte, näha ja kuulda aktiivset maaelu õigel ja loomulikul kujul. Oskari lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis. Lutsude pere elas esialgul Palamusel kehvas üürikorteris. Hiljem aga, ehitas isa veskijärve äärde maja. 1895. aasta talvel alustas Oskar oma kooliteed . Ta läks Palamusel asuvast mõni kilomeeter eemal Änkküla vallakooli. Enamasti tuli Lutsul kooli minna igapäevaselt jala. Palamuse veskiomaniku Goldbergil oli kaks poega, kes õppisid Tartus, gümnaasiumis, kuid käisid tihti kodus. Üks neist, Harri, õpetas Lutsu isa palvel Oskarile rehkendamist ja vene keelt. Ta tegi
Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Särg: Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged
otse viirastusi ning unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi
unenägusid. Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja linde, kes ainult näisid olevat. Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, päid ja nahku. Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, angerjate ja merivähkide virna all. Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artishokke, kõrvitsaid ja lillkapsast. Kuid siin olid ka veel pildid viinakobarate, kabjuliste faunide ning põgenevate nümfidega. Ja seinavaip esitas jahti: noormehed mandoliinide ja neitsid tuilindudega, õhus paabulinnud ning papagoid. Ja siin oli pilt kirikute, tuulikute, saemeeste ja raagus metsaga jäise soo rannal, mida peitis õhuke lumi
Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja. lillkapsast
Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad Siin olid lauad tallede, hanede, luikede, kalkunite, haugide, forellide, lutsude, käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. angerjate ja merivähkide virna all. Ta tundis ennast - ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi Ja siin olid korvid nagu küllussarved, täis tomateid, peterselli, küüslauku, võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? spargleid, artisokke, kõrvitsaid ja. lillkapsast
annaabi.ee 
