Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks
kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern Karlu talus kõrrelisi saateliigina paremini. 2009 aasta segudes hariliku aruheina ja roog-aruheinaga oli lutsernitaimi vastavalt 60 ja 48 tk m-2 (puhaskülvis 72). Segukülvidest andis usutavalt suurema saagi lutsern põld-raiheinaga. 135 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile Kõrrelise lisamine lutsernile muutis rohusööda keemilist koostist. I niide tehti lutserni õiepungade moodustumise lõppfaasis või õitsemise algul olenevalt kevad- suvisest temperatuurist ja sademetest. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus vatsas on probleemiks söötmisel. Hea rohusööda proteiinisisalduse miinimumnõudeks on 15% (Tamm 2005). Kuigi kõrreliste mõjul proteiinisisaldus vähenes ei jäänud see hariliku lutserni segudes heale rohusöödale nõutud tasemest väiksemaks
3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B (keskmiselt 123 mg/kg), Cu (70 mg/kg), Mo (19 mg/kg). Kui Eestis pole puutuha kasutamisele piiranguid seatud, siis näiteks Taanis lubatakse puutuhka kasutada maksimaalselt 5 t/ha viieaastase perioodi jooksul. Ka väetusplaani koostatavale põllule planeeritakse seda võimalikult väikestes kogustes, kuigi täielikult pole võimalik väetise kahjulikku mõju vältida.
moodustumise faasis ja lutsernisegude, (sõltuvalt kevad-suvisest temperatuurist ja sademetest) koristamine kas õiepungade moodustamise faasis või õitsemise alguses kindlustab rohusööda hea seeduvuse ja energeetilise väärtuse 4. Liblikõieliste segusse sobisid keskmise arengukiirusega kõrrelised (harilik aruhein, karjamaa raihein ja mõõduka osalusega roog-aruhein), hariliku lutserniga ka põld-raihein. Soodsates kasvutingimustes sobib roog-aruhein ristikusegusse, kuid lutsernile võib see olla agressiivne saateliik Majanduslikust ja loomade füsioloogilisest eelisest lähtuvalt sobib segukülvide rohusööt veiste põhisöödaks liblikõieliste puhaskülvi taimikust paremini. Kasutatud kirjandus. Buxton, D. R., Redfearn, D. D. 1997. Plant limitations to fiber digestion and utilization. The Journal of Nutrition, vol. 127- 5, pp 814S-818S. Hoffman, P.C., Sievert, S. J., Shaver, R.D,. Welch, D. A. and. Combs, D. K. 1993. In situ DM, protein and fiber
Ca puudujääk noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks
annaabi.ee 
