Muutused tehnikas ja teaduses keskaja jooksul Keskaja algus on 14.sajandil itaalias ja lõpp 16.sajandil kesk-lääne euroopa ja kirkiu lõhenemisega. Tekis kristluse kui ka lutherluse usk.Kiriku võim taandus, üha enam hakkas rahvas arendama end teaduses kui ka tehnikas ning väärtustati üha enam inimest ja siis jumalat. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad ning keda huvitas haridus ja teadus pidid astuma kloostrisse.Antiikfilosaafia asemele tuli katoliiklik teoloogia, moraal sai usulise rüü. Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigi aja järgi.Kauaks ajaks unustati loodusteaduse põhisaavutused, eriti kui kirikule nad ei meeldinud, näiteks:
Lutheri usu kirikus oli üks esmaseid nõudeid väljendad jumalasõna emakeeles. Esimesed teated eestikeelse trükitud kirikukirjandusele on pärit aastast 1525. Eestlaste muiste vabadusvõitluse allajäämise tagajärjed: Eestlased ristiusustati Tekkisid koormised (loomusrent, künnis, hinnus) Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 1236. läks Eesti Taani alla Stensby lepinguga 1346- Taani müüs oma valdused maha Saksa ordule. Muinasusundi, ktoliikluse ja lutherluse võrdlus Muinasusun tekkis eesti ala asustusega ning oli siin kuni ristiusustamiseni. Katoliiklus algab koos ristisõdadega u 1208 ja on kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks. Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees
Muudatusi tehti kohtus, mis oli kolme järguline- meeskohtud(liivimaal maakohtud) Eestimaa Ülemkohus(Liivimaal Liivima Õuekohus) Või võis lõpuks Rootsi kuningale edasi kaevata Muudatuseks võis talupoeg kaevata mõisiniku kohtu, aga seal otsustas raha võitja, mida oli loomulikult mõisnikul rohkem. See muudatus andis mingi moraalse toetuse talupoegadele aint ja nende elu ei läind nii väga paremaks ikka. Eestis oli lutherlus, mis tähendas tähtsaid asju usueluga seoses. Kuna lutherluse üks tähtsaid muudatusi oli emakeelne piibel ja jumalateenistus, siis eesti keelse piibli osaline tõlkimine leidis aset Rootsi ajal . Kuna piiblit hakati valmistama juba eesti keelsena oli vaja ka talupoegi harida, et nad lugeda seda oskaks, mis oli koolide rajamise põhimõte. Nii viidi sisse Rootsi riigi pool rahvakoolide süsteem. 1655 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema oma koolmeister. 1675 taheti algust teha kookihoonete rajamisega, aga majanduslik
Tema soovis kirikus selgust ja lihtsust. Viidi välja pühapildid ning jumalateenistused asendati jutluse ja piibli lugemisega.Tahtis et kirikul oleksid väiksemad maavaldused. Jean Calvin- Zwingli õpetusest veelgi rangem. Tema arvates oli jumal ette määranud kas inimene saab õndsaks või läheb hukatusse. Calvin nõudis töökust ja lihtsat eluviisi. Henry 8- Ta oli anglikaani kiriku pea ja ta võitis paavsti poolehoiu, kuna esines lutherluse vastu oleva terava kõnega. Thomas More- sattus vastuollu Henry 8, kes lasi ta vangistada ja seejärel hukata. 1520a.- Sellest aastast tegutses U.Zwingli usuuuendus keskuses. 1531.a- puhkes sõda katoliiklaste ja reformlaste vahel 1534.a- Henry 8 kuulutas end Inglismaa kiriku peaks. Tekkis anglikaani kirik 1553a.- Tuli võimule Maria Tudor. 1558-1603a.- valitses Inglismaa kuninganna Elisabeth 1 1.Zwinglil oli järsk õpetus. Ta nõudis selgust ja lihtsust eluviisi. Ta soovis, et pöördutaks
vaimulike moraalsele allakäigule. Sooviti kiriku võimu piiramist ja rahva keelset kirikut. Lutheri usu levitajad jõudsid liivimaale 1523a ja leidsid linnades paljusi poolehoidjaid. 2 tähtsat argumendti olid 1. õntsaks saab ainult enda usus läbi. 2. ristiusus ainsaks aluseks on piibel. Tartus olid esimene protestantlik jutlustaja lutheri õpilane Hermann Marsow. Kellest said hiljem tallinnas usu uuenduste põhi kuulutaja. Maa piirkondades astus vanameelne aadel lutherluse vastu välja. Suurimad katoliku kiriku kaitsjad olid riia piiskopid ja walter von bletenberg. Kes saatis tallinna raele karmini kirja protestantliku vastu. Selle tulemusel vallandus 14sep 1524 pildi rüüste, rahvas tungis kirikutesse ja hävitas seal pilte, altareid reliikviaid jne. Tartus toimus relvastatud kokkupõrge rahva ja piiskopkonna vahel jan 1525a. Rahva juht oli saksa jutlustaja Melchior Hoffmann, rüüstati põhjalikult kirikuid ja vaimulike maju. Pildi
sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine. 18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli ülikooliharidus. Üks probleem oli pastorite keeleoskus- umbes pooled pastorid 18 saj olid sisse rändanud kuskilt saksa aladelt ja tulnud siia leiba teenima Pietism- sai alguse saksa aladel 1670nendatel. Tegu radikaalse uuenemisliikumistega (lutherluse üks vorm). Rootsi absolutistlik kuningavõim suhtus sellesse rangelt eitavalt, see oli keelatud nii Rootsi emamaal kui ka balti provintsides. 1710 vene võimuga see aga muutus. Esialgu oli see Rootsi aja "inerts" veel see, aga jaa jooksul olukord muutus. Eritisellega, kui Põhjasõja järel pandi ametisse palju uusi pastoreid(mõned enist olid juba pietistlike teadmistega). Kõrgaeg balti provintsides kuni 18 saj keskpaigani (alates 1724,
annaabi.ee 
