Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. Ta leidis, et usu- lise tõe ainsaks allikks saab olla vaid Piibel. Oli jäiga kirikuhierarhia vastu. Kutsus üles kirikut reformima, pidades vajalikuks rahvuskiriku loomist. Tunnistas vaid 2e sakramenti: ristimine ja armulaud. Lutherliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal. Tollast kiriku- pead Leo X Medicit köitsid pigem ilmalikud huvid. Ta pidas ref-ga seotud dispuute mun- kade omavaheliseks lobaks ega pööranud nendele tähelepanu. Nii hakkas ref levima. Kui ta lõpuks aru sai, oli juba hilja. Karl V lootis Saksamaad tihedamini liita. Paljud saksa vürstid asusid ref. poolele. Aladel, kus ref. võitis, said kohalikud vürstid kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda
aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu. Suuremad lapsed tegelesid õppimisega, et oleksid valmis alustama õpinguid vaestekoolis. Väiksemad lapsed tegid jõukohast tööd, peamiselt käsitööd. Mängida lubati lastel vähe, kuna mängu peeti tähtsusetuks. 1860. aastal avati Tallinnas lasteaed Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi poolt. Diakonisside Seltsi kuulusid ristiusu koguduse naisteenrid, kes tegelesid heategevusega. Esialgu oli lasteaed mõeldud 6 10-aastastele juudi lastele, hiljem võeti vastu ka eesti soost lapsi, lõpuks jäigi lasteaed töötama eesti lastega. Diakonisside Seltsi lasteaed oli saksakeelne, tugeva rõhuasetusega usukasvatusele ja distsipliinile. Lastele õpetati piiblilugu, katekismust ja vaimulikke laule. Lugema ja kirjutama õppimine oli kohustuslik alates 6
aastal suri ta Saksamaal, Mecklenbergis. 1943. aastal sündis Tartus tütar Ruth ja 1951. aastal Chicagos tütar Eti. Arthur Võõbus oli hoolimata oma pühendumisest teaduslikele töödele kodus armastav isa ja abikaasa. A. Võõbust on peetud maailma parimaks süroloogiks. Seda kinnitab ka asjaolu, et Võõbu oli paljude nimekate akadeemiate ja selitside liige, ta oli külalisprofessoriks mitmetes mainekates ülikoolides ning 1977. aastal anti Chicago Lutherliku Ülikooli poole välja auraamat, "The Tribute to Arthur Võõbus", mille lehekülgedel tunnustavad oma ala parimad teadlased üle kogu maa Eestis sündinud teadlast. Arthur Võõbu on öelnud: "Ma olen küll teadlane, aga ma ei tohi kunagi, nii kaua kui ma elan, unustada, et ma olen eestlane." Seega ei saanud ta kunagi unustada, et sündis Vara vallas ühes pisikeses majas ning et suviti käidi perega Paju talus, kus Arthur mängis koos eakaaslastega. Kuulsaks saanud
Pärast Viini kongressi, mis lõpetas Napoleoni sõjad, püsis Saksamaa kindlustatus, kuid Saksa riikide arv vähenes kolmekümne neljale. Kongressi otsusel moodustasid need riigid Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli riigipeadest või nende esindajatest koosnev Liidu Päev. Liidupäeva otsused olid soovituslikud. Rahvusliku liikumise kandjateks said üliõpilased. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool. 1817 otsustasid Jena üliõpilased tähistada kahte suurt tähtpäeva. Lutherliku reformatsiooni kolmesajandat ja Leipzigi lahingu neljandat aastapäeva. Kokku tuli umbes 500 üliõpilast üle Saksamaa. Korraldati tõrvikrongkäik Wartburgi lossi juurde. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest tehtud lõkkesse kaprali kepp, paavsti bullat meenutav paberirull ja taburlikke raamatuid. Nii üliõpilased kui professorid rõhutasid kõnedes Sakslaste ühtsust ning esitati nõue Saksamaa ühendada. 1818 toimusid Jenas üle Saksamaalised