vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile.
1944 aastal ning praegu toimub uue oreli riigihange. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu.21. detsembril 1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele. Esimene jumalateenistus 32 aastase vaheaja järel toimus 8. juulil 1994.a. Alates 2003 on kirik suveperioodil kasutuses. 19. septembril 2000.a. nimetas president Lennart Meri kiriku Aleksandri Suurkirikus. Peidetud
Kiriku projekteeris Otto Pius von Hippius ja selle ehituskulud maksis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig von Knoop, kes oligi kiriku ehitustööde tellija. Ehitustöid juhtis esialgu Otto Pius von Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nime. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. Septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 1977. aastal tunnistati kultushoone arhitektuurimälestiseks ja võeti riikliku kaitse alla.1990.a. detsembris tagastas Narva linn kirikuhoone kogudusele ja paavst Peeter Kalduri eestvõttel püüti asuda kirikut taastama. Raha ja tööliste puudusel olid tulemused vähesed
Katariina II (2.04.1729- 17.11.1796) sündis Saksamaal Anhalt- Zerbsti dünastias. Sünnijärgi kandis ta nime Sophie Frederike Auguste. Kodus, pereringis, kutsuti teda ka Figchen (Troyat 1999, lk7). Kuigi tegemist oli vaesunud väikeaadli suguvõsaga sai Sophie, tulevana Katariina II, guvernantide käe all hea kasvatuse ning hariduse. Ta viidi juba üsna noorelt kurssi Euroopa õukonna kommetega. Nende pere oli sügavalt luteri usku ja ka Sophiet kasvatati rangelt kinni pidama luterlikest tavadest. Selles muidugi ei olnud midagi eripärast, sest Saksamaa näol tegemist protestantliku maaga. Nagu paljud teised tolleaegsed naised, pidi ta abielluma mehega, kelle vanemad tema jaoks välja olid valinud. Kuid juba tütarlapseeas on Sophies auahnus pead tõstmas. Seetõttu ei valmista talle suuri hingepiinu asjaolu, et peab abielluma varanduslikel ja seisuslikel põhjustel. Temast saab ju ometigi nii suure riigi valitseja naine. 1744. aastal kolis Katariina Venemaale. 1455
hulgast. Säilinud lehtede hulgas oli lõpulk, millel leidus pea vigastamatult trükkija nimi, trükikoht ja aeg: raamat on trükitud Wittenbergis Hans Luffti trükikojas (1534 trükiti seal Lutheri piiblitõlge). Tiraaz oli ~1500 eksemplari. Tallinna rae protokollidest selgub, et raamat keelati ja hävitati vigade tõttu, mida võisid põhjustada kõrvalekalded ortodokssetest luterlikest tekstidest. Katekismus on trükitud 2 keeles: alamsaksa k raamatu vasakul ja eesti k parempoolsel leheküljel. Leitud osa sisuks on katked II ja III usutunnistusest, meieisapalvest jm palvetest ning ristimis- ja altarisakramendist. Teksti eesti k osas on ääremärkused: korrektuurid või väljapakutud sobivamad variandid. Raamatu lõppu on paigutatud lühike alamsaksa märkus Eesti murrete kohta: eesti k pole kõikjal sama. Iseloomulikud jooned: säilinud katkendeis on üle 200 sõna.
tõenäoliselt olla, jõudis ristiusk siia lõplikult Rooma, mitte Bütsantsi variandis. Praegu peavad eestlased ennast meelsasti tublideks luterlasteks. Eesti avalik arvamus pani väga pahaks, kui Briti mõjukas nädalaleht illustreeris lugu Eestist Nevski katedraali sibulkuplitega Toompeal (bütsantslikud sibulkuplid). Õelad kriitikud väidavad aga, et puhta luterluse asemel on Eestis hoopis mingi segu paganlikest, luterlikest ja bütsantsi eluväärtustest, millele on andnud värvingu jesuiitide poolt üles ehitatud Eesti haridussüsteem. Alates Tartu Ülikoolist ja lõpetades lihtrahva koolidega on seal juures jesuiitide ordu lõhn. Kuigi jesuiitide ordu pühendus võitlusele luterluse leviku vastu, jutlustasid mõlemad põhimõtteliselt samu väärtusi: kasinust, tööarmastust, kokkuhoidlikkust, pühendumist ja jumal teab mida veel. Mitmete asjade (erastamiste, “valitsus- 97
annaabi.ee 
