Reformatsiooni tulemusena tugevnes kuningavõim, suurenesid riigi sissetulekud ja kujunes igapäevast tööd väärtustav protestantlik vaimulaad. Nagu kõikjal mujal, mindi ka siin üle emakeelsele jumalateenistusele. Erandiks oli Norra, kus jumalateenistusi pidasid taani pastorid taani keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani. Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust. Emakeelne jumalateenistus mõjutas inimeste suhtumist kirikusse, sest luterlus rõhutab, et kõik inimesed on Jumala ees võrdsed. Arvan, et see periood oli väga oluline, sest mõjutas oluliselt hariduse arengut.
Kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana Lähtub M. Lutheri usupuhastusest ja usukäsitlusest Sai alguse 16, saj Saksamaal Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud valdavalt saksakeelsed Lutheri roos Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks Oma kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks Erinevus katolikust kirikust vahendajate/vahenduse puudumine või väiksem tähtsustamine Puudub pattude andeksandmine Vähe rituaale Luterliku õpetuse alus Pühakirja pidamine normatiivseks autoriteediks Luterlaste üldise preesterluse põhimõte (s.t. Preester võib Click to edit Master text styles olla iga luterlane) Second level Inimene võib saada õndsaks Third level
Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka protsess nimega pildirüüste, millega oli seotud linnade alamkiht - kirikuhooned rüüstati. Väga kuulus teos B. Nurge "Surmatants", mis oli Niguliste kirikus, elas rüüstamise üle. Alguses olid maa-aadel ja vasallid luterluse vastu, aga hiljem läksid nad ka üle luterluse usku, kui isand oli usku vahetanud loeti sellega usku vahetanuks ka tema talupojad.
Alles hiljem hakati end ise selle sõnaga nimetama, et eristuda nii teistest. · Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks: "Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga." (Augsburgi Usutunnistus) · Kirikuid ja kogudusi nimetavad nad luterlikeks, luteriusu, evangeelseteks või evangeelseteks luteriusu kirikuteks ja kogudusteks. Luterlikel kirikutel on tänapäeval kolm peasuunda, mis on koondunud kolme ülemaailmsesse organisatsiooni: Luterlik Maailmaliit asutati 1947, ühendab 147 kirikut umbes 66 miljoni liikmega. Alates 1963. aastast kuulub sinna ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Rahvusvaheline Luterlik Nõukogu asutati 1993, ühendab 30 kirikut umbes 5
preestrilaegas, mille baasil kujunes hiljem välja linna konsistoorium. Laeka liikmemakse pidi kasutatama vaeste kirikuõpetajate ja õpilaste, pastorite leskede ning laste toetamiseks. Kolmandana protestantliku hoolekandeasutusena Tallinnas kutsuti kokku 1552. aastal vaeste koolipoiste institutsioon, mis rajati ühislaeka baasil, kuid olid ideoloogiliselt seotud preestrilaekaga. Vaeste koolipoiste institutsioon sai selleks asutuseks, mis finantseeris eestlastetst noormeeste väljaõpetamist luterlikeks kiriku- ja kooliõpetajateks. 1550. aastate algul kerkis esile vajadus rakendada ka kohalikus ladinakoolis toetuste andmise põhimõtet. 1542. aasta raeprotokollis oli märgitud, et vaesed, kodutud poisid, kes linna peal ringi jooksevad, tuleb kooli panna. 10. Veebruaril 1552 määras Tallinna raad vaeste koolipoiste eestistujaks raehärra Godtschalck Beckeri. Sellega sai alguse vaeste koolipoiste institutsioon. Rahasummad poiste
annaabi.ee 
