Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide
talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks. Martin Lutheriga sarnaseid vaateid omav prantsuse humanist Jacques Lefèvre d'Étaples rõhutas juba 1512. aastal Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. 1523-1528 aastatel tõlkis ta Piibli prantsuse keelde, millega läks oma kodumaa kultuurilukku. Kui 1520. aastatel jõudsid Lutheri ideed Prantsusmaale, peeti vajalikuks ohule reageerida, mille tagajärjeks oli mõne luterlase surm tuleriidal. 1534. aasta lõpul aga tehti katset propageerida oma õpetust kuningalossis, mis lõppes palju karmima karistusega- 35 neist põletati ja umbes 300 pandi vangi. 11 Hugenotid Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism ning kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised
" Luther pidas lugu väga Piiblist, pidas seda usulise tõe allikaks. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Augsburgi usutunnistus ja usurahu - *1526 a. vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku; * 1555a. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. ,,Kelle valitsus, selle usk." see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterlase põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused(emakeelne lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus, riigikirik) *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond - Eeldused; pööre Inglismaal; masinad; pöörde tagajärjed; teaduse ja tehnika areng 19. sajandil. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Võib öelda, et kõigepealt on üheks tööstusliku pöörde eelduseks Inglise revolutsioon. Teise eeldusena
· Enne Lutherit Jacques Lefevre d'Ètaples. Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides rõhutas ta juba 1512. aastal piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. · Tõlkis piibli prantsuse keelde esimene käsikiri määrati põletamisele, autor põgenes, kuid tööd ta ei jätnud pooleli. Kuninga armuandmiskirjaga pöördus tagasi Pariisi. · 1520. aastal jõudsid Lutheri ideed ohule reageeris Sorbonne'i ülikool mõne luterlase ketserisurm tuleriidal. Luterlaste 1534. lõpul katse propageerida oma õpetust kuningalossis 35 neist põletati, umbes 300 pandi vangi. HUGENOTID · Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks
ühe juhtiva reformaatori Johannes Bugenhageni abilisena ja alustas luterlikus vaimus jutlustamist Liivimaal. 1522. aastal saabus Riiga Hamburgist pärit Sylvester - Tema fanaatilised jutlused kasvatasid luterluse pooldajate hulka oluliselt ja muutsid meeleolud linnas radikaalseteks. 1522. aastal tekkis Riias esimene luterlik kogudus. Tallinnas ja Narvas tegutsesid jutlustajad hiljemalt 1524. aastal. Tartus nimetati kodanike survel 1524. aastal jutlustajaks kirikus luterlase Marsow, kes hiljem suundus Tallinnasse. Eri poliitiliste ja sotsiaalsete suhe reformatsiooni- Lutherivastased: Tartu ja Tallinna piiskop, ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. 1524. aastal sõlmisid Riia, Tartu ja Tallinn kokkuleppe evangeelse õpetuse toetamiseks - Hiljem liitus Saare-Lääne piiskopkonna vasalkond. Kuid Saare-Lääne vasallid kinnitas 1540. aastal oma kindlat toetust katoliiklustele. Harju-Viru rüütelkond jäi pooldama katoliiklust. Riia peapiiskopkonnas oli 1530
annaabi.ee 
