kontserti, kaks korda aastas korraldatakse leerikooli. Suveperioodil (15.05-15.09) on kiriku uksed avatud iga päev. Teeniv kogudus Jaani koguduses tegutseb 10-liikmeline diakooniatöö toimkond, tehakse kodukülastusi, korraldatakse eakate pärastlõunaid ja jõululõunaid. Lisaks üksikute koguduseliikmete teenimisele on koguduse missiooniks kogukonna teenimine. Lisaks koguduse koduleheküljele internetis ja kiriku teadetetahvlile antakse iga kuu välja koguduse Sakala. Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi. EELK Viljandi Pauluse kogudus Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Pauluse kogudus on luterlik kogudus Viljandis. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Mart Salumäe, organist Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Toivo Vilumaa. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Viljandi Pauluse kirikus. Viljandi Pauluse kogudus asub kiriku 5, Viljandi.
samas hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele , usulistele ja õiguslikel institutsioonidele ning ideedele. Saksa valgustus: Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantstlastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luteriku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli SPENER. G.W.LEIBINZ oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu inversumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest
Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile. Tuntumad kantaatide loojad: - Georg Friedrich Händel - Johann Sebastian Bach - Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach. Oratoorium ! Ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Sündis Roomas ja pärineb sõnast oratorio e palvesaal. Eelkäijaks liturgilise draama sajandite vanune traditsioon. Tekst ladina- või itaaliakeelne. (erandina Händeli oratoorium)
Rõhk liikus usutunnistusega seotud probleemidelt ühiskondlikele probleemidele. Katoliku kirik tegeles enda koha leidmisega 20. sajandi maailmas, kuna sekulariseerumisprotsess oli kirikule väga rängasti mõjunud ja otsiti võimalusi, kuidas üleüldse edasi kesta. Vatikani teine kirikukogu toimus aastatel 1962 kuni 1965, seda juhtis esmalt lühikest aega paavst Johannes XXIII, pärast tema surma Paulus VI. See oli oikumeeniline kogu oma tõelises tähenduses ning seal lubati osaleda ka luteriku kiriku esindajatel. Kõige tähtsam arutelude tulemus oli katoliku kiriku liturgia reformimine. Liturgia pidi olema enam näoga rahva poole, missade ajal lubati lõpuks hakata kasutama ka ladina keele kõrval kohaliku koguduse keelt. Samuti suurendati oluliselt tekstide hulka, mida missa ajal võis kasutada. Olulist tähelepanu pöörati ka pühakirjale, konstitutsioonis Dei Verbum väljendati mõtet, et kirik peaks lähtuma piiblilugude tõlgendamisel modernsest teoloogiast
annaabi.ee 
