piirkond juba kaugetel aegadel olnud põllumajandusala ja omandanud vastava maastikumustri. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aluspõhi Alsupõhja pealisosa moodustavad karbonaatkivimid, mis on andnud olulise osa neid katva karbonaatse moreeni kujunemiseks. Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas. Pinnamood Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse. Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed, eraldades üksteisest lavatasandikke. Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva-
Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata kuhu ja jättis endast üksnes nime ja mälestuse. Võimalik, et varemalt on olnud Pühajärv ka Virumaal Varudis, kus madalmaal asus Pühajärve lepiku nimeline pühaks peetud küngas. Teiste pühajärvede ametlikud nimed on nüüd: Kaali Saaremaal, Leegu Tartumaal, Matsimäe Pühajärv Järvamaal, Parika järv Viljandimaal, Pühamäe Laijärv ja Väikejärv Harjumaal. PÜHAJÄRV
Paljud õpetajad osalesid kultuurimaja tegemistes, nii ka Helvi. Ta laulis naisansamblis, mida juhatas õpetaja Leida Velling. Helvi töö Lustivere koolis piirdus ühe aastaga. Õpetaja Jakob Oja oli töötanud Põltsamaa. Ning soovis Lustivere kooli tagasi tulla. Haridusosakonna juhataja palus Helvil seda võimaldada ja Helvi oli nõus. Ta viidi üle Adaverre (Lisa 3 punkt 1). 4.2. Adavere 7 klassiline kool Adavere kool asus mõisahoones. Õpilaste arv oli alla saja, vähem kui Lustiveres. Tunnid olid samuti viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja. Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde. Korter, kus Helvi elas asus koolimajast 0,5 km kaugusel Kuusiku talus. Seal elasid veel õpetajad Vaike ja Hilbert Kukk ning kooli sekratär Helgi Käsnapuu. Adaveres töötas Helvi ka vaid ühe aasta
3 kihelkondadesse palju oma aja kohta laia silmaringiga valla- ja külakoolmeistreid ning ka lihtsalt tarku põllumehi (Mägi: 1991). C. R. Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja aastatel 1859-1862. Mees läks Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ei saa parandamata jätta viga: Lullikatku vahelt läbi kulgev tee. Parem oleks: Lullikatku küla tee oli autosid ja busse täis. 75. 2. detsembril avati Lustiveres ajutine hooldekodu (Alter: 1992). Enne oli Lustiveres haigla ja kui see hooldekoduks ümber ehitati, viidi sinna vanemad inimesed, kes järelevalvet ja hooldamist vajasid. See töötab tänini. 76. Kuidagi ei saa väita, et kõik kummaline sünnib kusagil Jõgeva maakonna piiride taga. Savisaar polnud veel jõudnud pühkida Jõgevamaa tolmu oma esinduskamassidelt, kui siin levisid juba kuuldused temale sooritatud atentaadikatsest. Tunnike enne peaministri
annaabi.ee 
