Basiilik (mõru maitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli, mille all on peidus karotenoidid, kui ka C- ja B5-vitamiini. 5. KASVATAMINE Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades. Üsna hästi on ta kodunenud ka Euroopas, kuid juba 5° juures saab külmakahjustusi ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Maitsetaimena kasvatatakse väikese ja suurelehelist ning lusikakujuliste lehtedega basiilikut. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis. 6. KASUTAMINE MAITSETAIMENA Basiiliku maitse on tagasihoidlik ega varjuta teisi. Seetõttu võib temaga maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Vähe tuleks basiilikut kasutada ahjupraadide maitsestamisel,
· Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. · "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. · Norra: Mõlemale poole noorpaari majaust asetatakse väike kuusk. · Kuused jäävad ukse ette kuni esimese lapse sünnini. · Traditsioonilised Norra pruudieheted koosnevad rasketest hõberahadest ja kuld-või hõbekroonist, mis on kaunistatud lusikakujuliste ripatsitega, mille tilin peletab vanarahva uskumuste järgi eemale halbu vaime. · Ka Norra pruut annab pulmapeo ajal krooni ära. · Prantsusmaa: Louis XVI valitsusajal kinkis pruut pruutneitsitele müütiliste sümbolitega kaunistatud lehvikuid. · Paljud Prantsuse paarid joovad toosti graveeritud kahesangalistest karikatest. · Sellised karikad pärandatakse peres põlvest põlve. KASUTATUD ALLIKAD: · https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pulmakombed
• Huulõieliste (Labiatae) sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Vars püstine, tugevasti harunev. • Lehed õrnalt hambulise servaga, munajad, rootsulised (meenutavad kujult piparmündilehti). • Õied roosad või valged, õitseb juulist septembrini. Botaaniline iseloomustus • Väga vormirohke liik, tuntakse üle 60 erineva vormi ja sordi (suure-, väikeseleheline, roheliste tumepunaste lehtedega, kirjude lehtedega, lusikakujuliste lehtedega. Sidruni-, loorberi-, aniisi-, kampri-, muskaadi- ja kaneelimaitselised. • Kodumaaks Lõuna-Aasias Ida-India troopikaalad. • Looduslikult kasvab Lõuna-Ameerikas, Iraanis, Hiinas ja Lõuna-Euroopas. Ajaloost • Oli tuntud Vana-Kreekas ja Roomas. • Euroopasse jõudis tänu munkadele 12. saj. • Keskajal kasutati teda muuhulgas ka putuka- ja
Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15-30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel – arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl
varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl
varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl
annaabi.ee 
