Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruškevitši juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all. Samuti käidi Peterburi suveaedades üles astumas koos Gustav Boesbergiga. Tehti nii tõstmisdemonstratsioone kui võisteldi ka kohalike maadlejatega. Nähes, et teda saadab nendes tegevustes suur edu, otsustaski Lurich, et valib lõplikult elukutseks jõumehe karjääri.
Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruskevitsi juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all. Samuti käidi Peterburi suveaedades üles astumas koos Gustav Boesbergiga. Tehti nii tõstmisdemonstratsioone kui võisteldi ka kohalike maadlejatega. Nähes, et teda saadab nendes tegevustes suur edu, otsustaski Lurich, et valib lõplikult elukutseks jõumehe karjääri.
mida kasutati noorte inimeste füüsiliseks arendamiseks. Hantlid kaalusid 1,5-2 kg ja olid tehtud kivist, rauast ja tinast. Välja arvatud hellenistid, kes kasutasid hantlite asemel sangpommile sarnaseid kivi tükke ja plokke. Suurim tänaseni säilinud sangpomm kaalub 143,5 kg. Sangpommi peale oli kirjutatud: ,,Piisonid tõstsid mind üle oma pea ühe käe abil." Keegi pole korranud seda sooritust tänase päevani. Sangpommi ühe käega ülestõstmise rekord 1913 aastal kuulus Georg Lurichile (121,2 kg). Paul Anders ületas selle, sooritades ühe käega tõstmisel 136 kg 10-12 korda järjest. Artur Sakson sooritas 158,9 kg kaaluva sangpommi rebimise ühe käega, kuigi ta asetas oma teise käe oma põlve peale. Spordivõistlused on uuenenud alles 20. sajandil. Sel ajal arenesid kiiresti sellised alad nagu jalgpall, sõudmine, vehklemine, võitlused ja kangi tõstmine. Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud
Samal ajal jätkas Lurich rekordite püstitamist raskuste tõstmises. Tema maailmarekordite arv tõusis juba paarikümneni. Lurich külvati üle loorberi, pärgade ja aurahadega, teda hüüti "Maailma tugevaimaks meheks". Kuna Eesti oli sel ajal vaid Venemaa kubermang ning eesti rahvus maailmas tundmatu, siis nimetati teda ka "Võitmatuks venelaseks". Rotterdami raskejõustikuklubis "Hercules" sooritatud fenomenaalsete tõstete eest anti Lurichile tiitel "Meie aja tugevaim atleet". 1901. aasta jaanuaris toimusid Hamburgis maailmameistrivõistlused klassikalises maadluses, millest võttis osa mitukümmend maadlejat. Lurich saavutas hiilgavalt esikoha ja maailmameistri tiitli. Võidetute hulgas olid spordimaailmas tuntud suurused, nagu Constant le Boucher, Gabriel Lassartesse-Bordeaux, Paul Pons, Aimable de la Calmette, Heinrich Weber jt.Kui mitu korda ta maailmameistriks tuli, ei ole teada
J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi
annaabi.ee 
