C + H2O = CO + H2 500-550°C kerogeeni lagunemine toimub maksimaalse kiirusega (poolkoksistamise protsess) CO + H2O = CO2 + H2 600-750°C - dolomiidi endotermiline lagunemine Gasifitseerimissüsteemid jagatakse: vanim, fikseeritud kihiga liikuva kihiga Lurgi protsess, keeva kihiga. Saadav 600-900°C - kaltsiidi (CaCO3) lagunemine, eralduv CO2 vesiniku sisaldus seadmete järjekorras on: 38% ja lahjendab saadavat gaasi 41,8% . Madala kütteväärtusega tahket kütust saab muuta kõrge kütteväärtusega gaasiks (30-37 MJ/m3) Alates 800°C - algab koksistamise protsess, kus on vastavalt järgmistele reaktsioonidele:
8. Trummel 9. Ökonomaiser ja õhueelsoojendi Tsirkuleeriv keevkiht 1. Kütus 2. Sorbent 3. Keevkiht kolle 4. Tsüklon 5. Konvektiiv küttepinnad 6. Sekundaarõhk 7. Turbiin 8. Korsten 9. Ülekuumendi 10. Õhueelsoojendi 11. Suitsupuhasti 12. Keevkihtjahuti 13. Purusti 14. Primaarõhk 15. Põhjatuhk 16. Õhk keevkihtjahutisse Lurgi 17. Lendtuhk Keevkihtkatel Narvas (tsirkuleeriv), valmistaja Foster Wheeler Veetorukatlad A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Loomuliku ringlusega aurukatlad (E -1/9) A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Suured energeetilised kamberkoldega katlad wikipedia.org http://dguha1952.blogspot.com http://dguha1952.blogspot.com http://dguha1952.blogspot.com www
ammooniumsoolade vesilahtistesse vastuvooluga absorberites. Seotud väävel töötatakse hiljem ümber elementaarseks väävliks, vedelaks vääveldioksiidiks, väävelhappeks või väetistena kasutatavateks ammoonium- või kaaliumsulfaadiks. Vääveldioksiidi kõrvaldamiseks suitsugaasidest on ka teisi võimalusi, näiteks SO2 oksüdatsioon SO3-ks aktiivsöe pinnal koos viimase absorptsiooniga vees ning väävelhappe tootmisega (Lurgi-protsess). Lämmastiku eraldamine Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Mõlemad eraldavad atmosfääri erinevaid oksiidseid lämmastikühendeid üldvalemiga NOx. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak NH3, mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus.
kogu kolde mahu kütuseosakeste põletamiseks, aga samuti väävliühendite sidumiseks kütusele lisatud või kütuse mineraalosas endas karbonaatsete ühenditega. Tsirkuleeriva keevkihi puuduseks tuleb pidada mõningate kütuste tuhaosakeste ülemäärast peenenemist tsirkulatsiooni käigus mistõttu kuumast tsüklonist väljuvates suitsugaasides sisalduv tuhk on väga peeneteraline. Põlevkivi põletamise katsed tsirkuleerivas keevkihis (Foster Wheeler`i, Lurgi Lentjes`i ja AAB Combustion Engineering katsestendides) näitasid selle tuha intensiivset peenenemist. Peenenemisprotsessi tulemusena suureneb oluliselt peeneteralise tuha mass, mis ei separeeru suitsugaasidest välja katla konvektiivsetes suitsukäikudes ega multitsüklonis. See tekitab probleeme lendtuha väga peene fraktsiooni püüdmisel ja suitsugaaside puhastamisel. 53(113)
annaabi.ee 
