Punarind pesitseb kogu Eestis rikkaliku alustaimestikuga metsades, puisniitudel, parkides ja aedades. Kokku võib pesitsejaid olla 700 000- 1 200 000 paari. Ta saabub oma pesitsuskohtadesse kevadel varakult, umbes märtsi keskpaigast alates, aprilli alguses on ta juba kõikjal päris tavaline. Sügisene läbiränne algab augustis lõpus ja venib novembrini välja. Pehmematel talvedel jääb kuni 100 lindu meile paigale. Carl-Frederik Lundevall 2005. Punarind, Erithacus rubecula rubecula Paljud linnusõbrad peavad punarinda kõige armsamaks linnuks. Ta on varblastest veidi väiksem, suhteliselt kõrgete jalgadega; ta suured mustpruunid silmad tunduvad ilmekaina. Ülal on pruunikas, kõhualune valge, rind, puguala, kurgualune, laup ja põsed oranzpunased, ühesugused nii isa- kui ka emalinnul. Punarind tegutseb maapinnal, madalail põõsail ja puudel. Maas liigub
ja vareslased, kiskjatest rebane, kährik ja mink. Arvukus. Eestis pesitseb 600-800 rohunepi paari, Euroopas pesitseb 0,9- 1,9 miljonit paari. Euroopas talvitub üle 310 tuhande linnu. Iseärasused. Julge lind, tõuseb lendu lähenejast vaid mõne meetri kauguselt kas hääletult või madala käheda „gääh“-häälitsuse saatel; lennutee üsna sirgjooneline ja lõpeb 20-40 m kaugusel äkilise mahapotsatusega (teistkordse ehmatamise puhul lendab kaugele). Kasutatud allikad. C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, D. Couzens, „Linnud“, E.Kumari, „Eesti lindude välimääraja“, L.Jonsson , „Euroopa Linnud“, http://www.birdlife.org/ http://blx1.bto.org/birdfacts/ Karina 7.klass
Saksamaa pasknäär, Austria vares, Samaaria vares, Jaapani vares, merevares, mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. Koht ökosüsteemis Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid. Kasutatud kirjandus L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005 D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007 www.wikipedia.org http://www.eoy.ee/ Mati Kose artikkel „Siniraag“ „Eesti Loodus“ 07-08/2003
veel jõudnud rabasaartele ning loodetavasti ei jõuagi. Ebakindel on siiski nende kaljukotkapaaride elu, kelle pesakoht ei ole uurijatele ja kaitsjatele teada. Kindlasti ei asu nad kõik turvalistel kaitsealadel, nende pesapaigad võivad jääda inimeste meelevalda. Kasutatud kirjandus Harri Kontkanen, Asko Lõhmus ja Toni Nevalainen, "Röövlinnud ja metsamajandus", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Mats Ake Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, ,,Põhjamaa linnud", Varrak 2005 http://www.kotkas.ee/Kaljukotkas.htm http://www.kotkas.ee/Kotkad.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel614_599.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=97 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR2.htm Pildid http://static.epl.ee/pildid/2009/normal/154163.jpg http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/kaljukotkas_liina.jpg http://lemill.net/content/pieces/kaljukotkas-http-www-flickr-com-photos-edpost-2255390476-
Sisukord Sissejuhatus Tuuletallaja (ladina keeles Falco tinnunculu) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind, kes pesitseb ka Eestis. Ta on laialt levinud kogu Euroopas ja suuremas osas Aasias ning Aafrikas, ta leviku idapiiriks on Ohhoota meri ja Jaapan. Pistrikestest on tuuletallaja Põhjamaade, sealhulgas Eesti, levinuim. Tuuletallajat pole raske märgata, sest tihti istub ta telefonipostil või mõnel muul kõrgel kohal keset lagedat. Tuuletallaja on üks väheseid kulliliike, kes esineb ka aedades või parkides ja maal kultuurmaastikul. Ta on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Tuuletallajatel on pikad tiivad ja iseäralikult pikk saba. Paljudele inimestele Euroopas on tuuletallaja ainus tõeliselt tuttav röövlind. Tuuletallaja on haudelind kelle arvukus on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tuuletallaja...
eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/kassikakk http://sv.wikipedia.org/wiki/Lappuggla http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=76 http://www.nrm.se/faktaomnaturenochrymden/djur/faglar/fagelungarfranaggtillutflugna.111.ht ml http://www.nordensark.se/lappuggla/ http://www.nordensark.se/berguv/ http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=77 The Owl Pages. (inglise keeles) http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=31 C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005 http://www.bto.org/birdfacts/ http://www.birdguides.com http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/f.../204.shtml http://www.hawkandowl.org/ http://www.birdcheck.co.uk/main/previe...age186.htm http://www.owls.org/ http://www.oiseaux.net/birds/little.owl.html www.eoy.ee http://www.thewildones.org/ http://www.naturskyddsforeningen.se/natur-och-miljo/djur-och-natur/faglar/dags-for- ugglesafari/ http://www.svenska-djurparksforeningen.nu/Nordiska-ugglor.htm
KASUTATUD KIRJANDUS JA VEEBILEHED 1. Alanko, P. Püsililled. Tallinn: Varrak, 2009. 2. Hackstein, H., Wehmeyer, W. Kiviktaimlaleksikon. Sine loco: Maalehe Raamat, 2006. 3. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Talinn: Varrak, 1978. 4. Kukk, T. 101 Eesti lille. Tallinn: Varrak, 2010. 5. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn: Valgus, 1972. 6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn: Valgus, 1976. 12. Tara, A. K. Suvelilled. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2009. 13. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/index.php?
Tallinn: Eesti Raamat 1968 Kontkanen, H., Lõhmus, A., Nevalainen, T. Röövlinnud ja metsamajandus. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus 2004 Kumari, E. Kuidas vaadelda linde. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963 Kumari, E. Lindude ränne. Tallinn: Valgus 1975 Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus 1982 Kumari, E. Eesti lindude välimääraja. Tallinn: Valgus 1984 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. Birds of Estonia. Tallinn: Estonian Academy Publishers 1994 Lundevall, C., Bergström, M. Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak 2005 Metstak, V. Mõista, mõista... Tallinn: Tiritamm 1992 Mäger, M. Eesti linnunimetused. Tallinn: Valgus 1967 Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri 1994 Oro, J. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 Peterson, K. Eesti linnud. Tartu: Tartu Ülikool 1992 Randla, T. Eesti röövlinnud. Tallinn: Valgus 1976 Raudsik, L. Mõistatusi ja jutte koolieelikutele. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium 1975 Raukas, A
annaabi.ee 
