Partnerlusmudel- sisuline koostöö; Vastandusmudel- konkurents Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad. Huvirühm- rühm, ühiste huvidega, kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid. Hoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele, ei sõltu valitsusest või erakonnast ( memme rahvatants, üliõpilasliidud) *Anomaalseid- juhuslikud *Institutsionaalses-püsivad ja mainekad (kirikust ülikoolini) *Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised-
Sotsiaalse liikumise liigitused: Valdkond, milles eesmärgid asuvad: · võimule, · väärtustele, · osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: · majanduslikud, · poliitilised, · kultuurilised. Eesmärkide ulatus: · reformivad, · revolutsioonilised, · ekspressiivsed. Muudatuste ulatuse järgi: · lunastuslikud · transitiivsed · alternatiivsed 5 · reformeerivad Suhe modernisatsiooniprotsessi: · moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), · modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 1 Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe. Sotsiaalse liikumise arengujärgud:
Sotsiaalsete liikumiste liigitusi 1 Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised. Eesmärkide ulatus: 1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed.( väljendusrikas, ilmekas) Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed, 3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). Liikumine ja ühiskond Autonoomia. Ei vaja teisi kodanikeühiskonna osi ja tegutseb neist
Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised. Eesmärkide ulatus: 1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed. Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed, 3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). 26. Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe. Eel- e
annaabi.ee 
