toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu teabe hankimise koht
Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks sakramentidest oli ka pihtimine, arvati, et kui inimene kahteseb kõiki oma pattusid, siis saab samuti taevasse. Kahjuks inimesed hakkasid seda aga ära kasutama ja sellest levis indulgentside e patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti sellest ka nende nimetus protestandid. Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina.
Viimased peagi saksastusid ja sulandusid ülemkihti. Järgmise kihi moodustasid väikeläänumehed ehk maavabad ( vanade aadlike järgi ), kes pärinesid jõukamatest talupoegadest või endiste maavanemate järglastest. Nad olid vabad maksudest ja koormistest, kuid nad teenisid sõja korral maahärra väes oma hobuse ja relvadega. Maavabadega samal astmel olid nn. Vabatalupojad, kes olid vabastatud kõigist või osadest koormistest, mille nad lunastasid rahas või vabanesid neist ameti või elukutse tõttu. Need kaks rühma polnud arvuliselt suures, püsisid aga läbi kogu keskaja. Läänimeeste-mõisnike ja talupoegade vahele tekkis osaliselt eestlastest koosnev ,, sundijate" kiht- foogtid, valitsejad, kupjad. Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad
PILET 3 Reformatsioon M. Luther, J. Calvin, Madalmaad, Skandinaavia, Henry VIII ja anglikaani kirik, hugenotid, renessanss, humanism. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 25 lk 147-153; ptk 30-36, lk 188-228 -M. Luther- *Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajaja. Sündis 10.nov 1483 Oli augustiini munk. 1507. pühitseti ta preestriks *Tõlkis piibli saksa keelde, ärritas teda indulgentside müük. Kirik müüs pabereid mis lunastasid patud. *Kirik oli ladina keelne -J. Calvin- *Svetsi reformatsiooni teise suuna rajaja. *Tema kõige olulisem oli ettemääratuse põhimõte, et mingi hulk inimesi ongi määratud põrgusse minema -Madalmaad- madalmaadeks hakati nimetama põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle piirkonna järgi. Läksid reformatsiooniga kaasa. Ja olid hispaani võimu all ja tekkis hispaaniaga ususõda ja madalmaade vabadusvõitlus. -Skandinaavia-
Kogukond pidi lunastama mõisnikult välja maa, ükski tp iseseisvalt maad osta ei saa st veel tugevam kogukondlik kord. Positiivne siiski see et 1881 a oli juba ette nähtud maa lunastamise regulatsioon ( suur erinevus Eesti- ja Liivimaaga, seal ei nähtud ette , et alurahvas hakkab maad välja ostma). Venemaale kohe kirj seadusesse sisse ( ilmselt balti mõju, kus olid rahutused), 6 % jäi talurahva kätte, mis nad välja kogukondlikult lunastasid. Külakogukond võis seda maad käsutada aga ei võinud seda müüa. 1906 Stolõpini reform alles lammutas ülakogukondliku korra. Lääne autorid pidasid 1861 a seadust äärmiselt tagurlikuks, tp ei olnud võimalust individuaalseks tegevuseks, liberaalseid lääne ideid ei rakendatud. Tootlikus siiski kasvas võrreldes varasemaga. Uuem kirjandus rõhutab et siiski lubati
annaabi.ee 
