VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud,
4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese c) verifikatsioon - (ld verus ”tõene‘, ld facio ”teen‘) on väite tõesuse raamatut, millega algab vana testament. kindlakstegemine
see sai Lääne-Rooma riigi languse peamisteks põhjusteks, sest väepealikest germaanlased lähtusid endi isiklikest huvidest. 3. Ristiusu kujunemine Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest. Evangeeliumid koos sellele lisatud lugudega moodustas Uue Testamendi. Koos Vana Testamendiga moodustas see kristliku pühakirja- Piibli. Selle tõlkis ladina keelde Hieronymus, milleks oli Vulgata ja see oli kogu keskaja vältel peamine Lääne- Euroopa kasutatav pühakirja tõlge.
Tuleb jääda häirimatuks. Lucius Annaeus Seneca filosoof, tema kasvatas Nero. ,,Sooviksin olla kirjaoskamatu".Stoiline surm.KRISTLUS ROOMAS kujunes välja Rooma imp. Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist, defineeris: Kristlus-pööbli Platonism.Geiser Constantinus e Konstantinus Suur kuulutas a 313 kristluse lubatud religiooniks. Tollerantsi e sallivuse edikt. Kristluse keskus on Konstantinopol. III ETAPPI KRISTLUSES: I 313 Constantinus II 325 Nikaia kir.kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr.
igavesest elust pärast surma. Maailma lõpp koos Kristuse kohtumõistmisega kõigi surnute üle lükkus kristlaste ootustes üha kaugemasse ja ebamäärasemasse tulevikku. Pühakirja kujunemine Kuni oodati peatset maailma lõppu, polnud Jeesuse elu ja õpetuse kirjapanek kristlastele oluline. Selle viibimine sundis aga pärimust kirjalikult talletama. Kuna kristlus oli kasvanud välja juutide usust, siis oli Jeesuse sõnum saabuvast Jumalariigist ning usk temasse kui lunastajasse mõistetavad üksnes Vana Testamendi inimkonna pattulangemiseloo ja Messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetuste taustal. Vana Testament oli seetõttu kristlastele samavõrd püha kui juutidelegi. Kuid kristlaste jaoks pidi pühakiri sisaldama ka Vana Testamendi kuulutuste teokstegemist ja uue ajastu sisse juhatamist Jeesus Kristuse poolt. Nii valmis I sajandi viimasel kolmandikul kristlike autorite sulest mitu kirjutist Jeesuse
annaabi.ee 
