RAFFAEL (1483-1520) Raffaello Santi sündis 6.aprillil 1483.a. Urbinos vähetähtsa maalija ja õuelauliku pojana. Esimesed teadmised kunsti vallast sai ta isalt, kes suutis pojasse sisendada armastust kaunite kunstide vastu, arendas ta maitset ja tutvustas kaasaegse kunsti maailma. Hiljem õpetas Raffaeli arvatavasti Urbino hertsogite õuekunstnik. Seejärel töötas mõned aastad Perugias. Tuntuim noorpõlvetöö on ,,Püha Jüri võitlus", kus kangelane lumivalgel hobusel kartmatult draakonile vastu sööstab. Draakon ei mõju just eriti hirmuäratavalt. Hobuse diagonaalne paigutus elustab liikumist ja annab kunstnikule võimaluse rõhutada hobuse ümaraid vorme. Maal on tasakaalustatud ülesehitusega. 1504.a. läks Raffael Firenzesse, kus viibis kolm aastat. See oli oluline aeg Raffaeli kunstnikuks kujunemisel ja isikupärase loomingulise käekirja leidmisel. Tähtis koht oli
Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha rohkemgi kui mõni maadeavastaja, kuid see on võimatu, naiivne ja vale. Kes tahab midagi saavutada, peab oskama ennast piirata
Päikesekuningas Louis XIV nõudmisel võisid heledatest juustest valmistatud parukat kanda vaid tema pereliikmed, ülejäänud eliidil tuli tume parukas muuta valgemaks puudriga. Et puudrit valmistati (kartuli)jahust, muutusid hullumeelsed soengud hiirte ja täide jaoks isuäratavateks pesapaikadeks. Ebameeldiva sügelemise peletamiseks leiutati spetsiaalne aksessuaar – sügamisvarras. Järgneval romantismi ja realismi sajandil sai iluideaaliks loomutruum väljanägemine, kus lumivalgel näonahal enam kohta polnud. Pariislannad püüdlesid sentimentaalse tuberkuloosihaiget imiteeriva moodsa naise look’i poole, minkides nägu kollakasroheliseks ning rõhutades aukuvajunud põski. Mürgised puudrid vahetas välja riisipuuder. 19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine. Make- up’i seostati prostituutidega, kuni 1863’ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas
6 KHAANI HOBUSED Telgi ühel küljel seisis kuldvaia külge köidetuna valge Seteri nimeline täkk. Tal olid lõõmavad silmad ja hõbevalge karv mustal nahal. Tema selga ei pandud iialgi sadulat ja ükski inimene polnud tema seljas istunud. Tingis-khaani sõjakäikude ajal amaanide seletust mööda sõitis sellel lumivalgel ratsul nähtamatu, võimas sõjajumal Suidee, mongolite maleva kaitsja, ja viis neid suurtele võitudele. Teisel küljel seisis köies, alati saduldatud laiarinnaline Naiman, khaani armsam lahinguratsu, mustad jalgade ning sabaga ja piki selga kulgeva mustavöödiga põdravõik metsikute stepihobuste järeltulija. SÕJARETKEDE PEATUSPAIGAD Ratsu Seteri kõrvale oli kinnitatud kõrge bambusvarras Tingis-khaani kokkukeeratud valge lipuga